NATO jääb vaid sammu kaugusele Ida-Euroopasse alaliste väeüksuste paigutamisest, et vältida täieliku seisaku tekkimist suhetes Venemaaga, teatas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.
Merkel Riias: NATO ei paiguta Venemaa-suhte pärast Ida-Euroopasse väeüksusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO järgmisel kuul toimuval tippkohtumisel arutatakse alliansi idaserva kaitsmise muid võimalusi, sh korraldada senisest rohkem sõjalisi õppusi, seada sisse jõulisem juhtimisstruktuur ja ladustada kohapeal seadmeid, mida võib häda korral vaja minna, teatas Merkel.
Venemaa survestab NATOsse mittekuuluvat Ukrainat ja seetõttu peab NATO ette võtma samme oma liikmete kaitsmiseks. Sinna hulka ei kuulu küll püsivam kohalolu Ida-Euroopas, kuid Merkel sõnas eile Lätis ajakirjanikele, et koostööd saab tugevdada ka väga paljude teiste meetoditega.
Merkeli sõnul ei saa Ida- Euroopasse NATO baase luua, kuna see läheks vastuollu 1997. aastal sõlmitud NATO-Venemaa kokkuleppega. Siiski märkis Merkel, et NATO kavatseb luua kiirreageerimisväed, mis lähevad kasutusse siis, kui Venemaa püüab oma Balti naabreid Ukrainaga sarnasel moel destabiliseerida.
«Ma mõistan täiesti Läti, teiste Baltimaade ja Poola elanike muresid,» sõnas Merkel.
Merkeli väljaütlemine artikkel viie ja kiirreageerimisvägede kohta on sama, mida ütles pühapäeval NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove. NATO tippkohtumine toimub Suurbritannias 4. ja 5. septembril.
Lisaks avalikustas eile Ukraina välisminister Pavlo Klimkin, et Merkel kavatseb 23. augustil külastada Ukrainat. Klimkin ütles, et tegu on väga huvitava visiidiga. Saksamaa pingutustele vaatamata ei näita Ukraina konflikt ja ELi-Venemaa vastasseis erilisi raugemismärke.
Kuigi EL teatas eile, et kavatseb Vene sanktsioonide alla sattunud tootjaid toetada 125 miljoni euroga suuruse summaga, hoiatas Saksa keskpank, et ELi-Venemaa jahedad suhted takistavad Euroopa majanduse taastumist.
«Ukraina konflikti tõttu tekkinud geopoliitilised pingeid Ida-Euroopas ja muudes maailma osades rusuvad ettevõtjaid üha raskemalt,» teatas Saksa keskpank.
«Rabaval kombel hakkas eksport Venemaale vähenema juba 2013. aasta alguses ning 2014. aasta maiks oli see kukkunud pea ühe viiendiku võrra. Üsna selge, et vajalikud tingimused heaks kaubavahetuseks Venemaaga hakkasid halvenema juba mõnda aega enne Ukraina kriisi,» seisis veel Saksa keskpanga avalduses.