Otse Walesi tippkohtumiselt: NATO riigid lubasid Ukrainale «tapvat abi»

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petro Porošenko ja Anders Fogh Rasmussen NATO-Ukraina kohtumise eel.
Petro Porošenko ja Anders Fogh Rasmussen NATO-Ukraina kohtumise eel. Foto: SCANPIX

Täna Walesis NATO tippkohtumisel pärast NATO-Ukraina Komisjoni kohtumist koos peasekretär Anders Fogh Rasmusseniga pressikonverentsi andnud Ukraina president teatas seal, et alliansi riigid lubasid toetada tema riiki nii mittetapva kui ka tapva sõjalise varustusega.

Soovist saada NATO riikidelt Ukraina armee toetuseks ka relvi, teatas Porošenko juba möödunud nädalal ELi tippkohtumise ajal. Paljud skeptikud kahtlesid, kas tema soov Walesis täitub. Arvati, et leidub veel neid, kes natuke kardavad Venemaad rohkem ärritada.

«Me oleme tänulikud NATO-le ja tema liitlastele praktilise abi eest, mida nad Ukrainale viimastel kuudel andnud on,» tänas Porošenko. «Sellel kohtumisel lubasid paljud liitlased lisaabi kahepoolselt.» Öeldes kõigepealt välja, et Ukraina sõjaväelased saavad juurde mittetapvat varustust, pidas Porošenko hetke pausi, et seejärel ilmselge võidurõõmuga näos öelda, et tulekul on ka tapvat varustust.

Rasmussen omakorda kuulutas ametlikult välja uued Ukraina aitamisele pühendatud NATO usaldusrahastud. Eile õhtuks olid liikmesriigid neisse lubanud 15 miljonit eurot.

NATO Ukraina usaldusrahastusse panustab ka Eesti. «Me vaatame, kuidas see asi käima läheb, aga esimese sammuna – n.ö seemnerahaks – oleme mõelnud anda usaldusrahastule suurusjärgus 100 000 eurot ja natuke peale,» lausus välisminister Urmas Paet Postimehele. «Mis on mõnevõrra rohkem kui mõned meist mõnevõrra suuremad riigid on praegu välja öelnud.»

Lisaks on Paeti sõnul Eestil käsil viimased sammud, et anda uus ring humanitaarabi Ida-Ukrainas lahingute tõttu kannatavale tsiviilelanikkonnale. Ka võtab Eesti lisaks juba üleeile lubatud Seli tervisekeskusesse taastusravile pääsevale 15 vigastatud Ukraina kaitseväelasele oma haiglatesse raskelt viga saanud tsiviilisikuid.

«Lõppstaadiumis on otsuse tegemine, et võtta Eestisse ravile raskelt viga saanuid, isegi suuremas mahus kui varem Maidani ohvreid,» jätkas Paet. «On plaanis võtta vastu akuutseid patsiente, kes lähevad reaalselt haiglatesse operatsioonile. Seda otsustavad meie arstid koostöös Dnepropetrovski haigla arstidega.»

Peaminister Taavi Rõivase sõnul hakkab koos viimaste otsustega summa, mille eest Eesti tänavu Ukrainat aidanud on, lähenema miljonile eurole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles