Venemaal tugevnenud läänevastased meeleolud saavad uut hoogu riigi propagandamasinatest, kus muu hulgas tembeldati Soome Euroopa Liidu nõrgimaks lüliks.
Saari: Vene propaganda näitas Soomet ELi nõrgima lülina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome Välispoliitika Instituudi vanemteaduri Sinikukka Saari sõnul mängitakse Pervõi Kanali uudistesaadetes kriisi kajastades emotsioonidel ja maalitakse Ukraina sõjast väga ühekülgne pilt, vahendas Soome telekanal MTV.
«Mingeid vihjeid selle kohta, et Venemaa on kriisis osaline, ei anta,» lisas ta.
Saari sõnul näib, et opositsioon toetab riigi välispoliitikat. Ka Nõukogude Liidu kunagine president Mihhail Gorbatšov, kes on kritiseerinud president Vladimir Putinit kodanikuõiguste piiramise pärast, on andnud Krimmi annekteerimisele n-ö oma õnnistuse.
Kuidas paistavad lääneriike puudutavad karmistunud seisukohad välja suhetes Soomega? Saari sõnul näitas president Sauli Niinistö Vene-visiit Soomet Euroopa Liidu nõrgima lülina. «Teatati, et Soome ei taha Vene-vastaseid sanktsioone ja et Soome võiks sarnaselt Itaaliaga olla ELi Vene-meelseim riik. Kuskil anti koguni mõista, et Soome on EList lahkumas.»
Soome Panga siirdemajanduste uurimiskeskuse (BOFIT) nõunik Laura Solanko ei usu, et läänevastased hoiakud mõjutavad oluliselt nende Soome ettevõtete tegevust, mis juba tegutsevad Venemaal.
«Leivatehased müüvad Venemaa turgude jaoks toodetud kaupa kohalike kaubamärkide all. Ja kui räägitakse Fortumile kuuluvate elektrijaamade toodetavast elektrist, siis stepslil pole kirjas, millisest riigist on elekter pärit.»
Solanko sõnul võib aga õhustikul olla tähtsust juhul, kui firmad alles kaaluvad võimalikke uusi investeeringuid Venemaale. «Kas on mõtet sinna minna, kui atmosfäär on selline?»