Siasik-Sivaš ehk Mädameri laiub Krimmi poolsaare kaguosas 200 kilomeetri pikkusel alal. Tegutsev soolakaevandus, millest Reuters sel nädalal pildid avaldas, asub Jevpatoria linna lähistel.
Galerii: kuidas Krimmis soola toodetakse
7. oktoober 2014, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paika nimetatakse «mädanenud mereks» selle erilise lõhna tõttu. Sivaši järv on väga madal, keskmine sügavus ulatub 0,5 – 1 meetrini.
Krmmi jaoks on sool olnud sajandeid tähtis ekspordiartikkel, praeguseks on tööstus aga kokku kuivanud. Pole teada, kas Krimmi poolsaare annekteerinud Venemaa asub seda mingil moel elustama.
Järve pinnas koosneb aga viiemeetrisest naatriumkloriidi kihist ning soolsus ulatub 87 protsendini. Suvisel soojal ajal järvevesi soojeneb ja aurustub, tekitades spetsiifilise lõhna.
Kinnitamata andmetel võib seal leiduda 200 miljonit tonni soola. Kogu piirkonna suurus on 2560 ruutkilomeetrit, kuid kunagise soolakaevanduse ala moodustab sellest vaid väikese osa.
Kuna inimtegevus praktiliselt puudub, siis loodus tungib uuesti peale ning isegi soolasel alal leidub taimi ja seeni. Kuna kaevandustegevust on vähe, siis on sinna tekkinud ka hiiglaslikke soolakristalle.
Soolaväljad jagati kaevandamise ajal puitehitiste abil ruutudeks, et juurde oleks lihtsam pääseda. Nüüdseks on neist puitstruktuuridest järgi vaid kõdunevad jäänused.
Krimmi roosat soola peetakse tervislikuks ning see aitavat mitmete tõvede korral. Samuti soovitatakse seda kasutada söögitegemiseks. Sool on roosa soolases keskkonnas elavate mikroorganismide tõttu, kes toodavad punaka pigmendiga beeta-karoteeni.