Niinistö hoiatas uut tüüpi külma sõja eest

Soome president Sauli Niinstö. Foto: SCANPIX

Soome president Sauli Niinistö ütles usutluses Briti ajalehele Guardian, et maailm on uut tüüpi külma sõja lävel, mis võib tekitada väga ebakindla olukorra, edastas Yle.

Niinistö kõneles Guardianiga täna Helsingis peetava Põhjamaade, Balti riikide ja Suurbritannia tippkohtumise eel.

Soome president hoiatas külma sõda meenutavasse vastasseisu langemise eest - osalt Ukraina olukorrast tulenevate pingete pärast, aga ka suutmatuse tõttu hoomata Vene presidendi Vladimir Putini rahulolematuse sügavust USA ja Euroopa Liiduga.

Soomel on pikk traditsioon heade suhete hoidmisel idanaabriga, ent riik on valmis vajadusel ka Kremlile vastu seisma, ütles Niinistö Guardianile.

«Putin korrutab, et Lääs ja NATO on ohtlikud. Tema sõnul on nad Venemaad NATOt laiendades petnud ning nad kahjustavad ja alandavad riiki. Olukord ei ole paljulubav. Olen öelnud, et oleme uut tüüpi külma sõja veerel, mis võib imeda endasse kogu Euroopa,» lisas riigipea.

Tema sõnul tegutses Soome Vene sõjalennukite piiririkkumistele reageerides otsustavalt. 

«Soome viis Venemaaga suhelda on olukorrast sõltumata selline, et me oleme otsustavad selle osas, mis meile ei meeldi ja kus asub punane joon. Seda oleme me valmis tegema,» ütles Niinistö.

«Me saatsime Hornetid õhku. Nad lendasid Vene sõjalennukite kõrval...venelased pöördusid tagasi. Kui nad ei oleks tagasi pöördunud, siis mida oleksime teinud meie? Sel teemal ma ei spekuleeri,» rääkis ta.

President paistis kordavat seisukohta, et Soome on loomulikus vahendajapositsioonis Lääne ja Venemaa vahel. «Me oleme positsioonis, kus Lääs küsib meilt, mida Putin kavatseb ette võtta,» lausus ta.

«Putin korrutab, et Lääs ja NATO on ohtlikud. Tema sõnul on nad Venemaad NATOt laiendades petnud ning nad kahjustavad ja alandavad riiki. Olukord ei ole paljulubav. Olen öelnud, et oleme uut tüüpi külma sõja veerel, mis võib imeda endasse kogu Euroopa,» lisas riigipea.

Niinistö üritas selgitada Soome suhteid NATO-ga. Soome panustab NATO operatsiooni Afganistanis. Riik allkirjastas septembri algul NATOga võõrustajariigi toetuse leppe, mis võimaldab Soomel vajadusel alliansi vägesid oma territooriumile lubada.

Moskva on lepet kritiseerinud.

«Meil on Venemaaga pikk konfliktist hoidumise traditsioon..ehkki see ei õnnestunud meil Teises maailmasõjas. Me ei saa geograafiat muuta. Soome-Vene piir on 1300 kilomeetri pikkune, mida on enam kui kõigi teiste EL-i liikmesriikide piir Venemaaga kokku. Kui Soome ühineb NATO-ga, kahekordistub NATO-Vene piiri ulatus. Me peame ka sellega arvestama,» lausus Niinistö.

President kordas, et tema peamine mure külma sõjale lähenemise väljavaade, mille teostumine tekitaks tema sõnul väga ebakindla olukorra.

«Kui te küsite, kas me kardame otseselt või kaudselt Venemaad, ütleksin, et ei karda,» lisas Niinistö.