Vene presidendi Vladimir Putini väljaütlemistest selguvad ka Ukraina kriisi tagamaad, rääkis Iltalehtile Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Kristi Raik.
Teadur: Putini jutud viitavad huvisfääridest mõtlemisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurriigikeskse huvisfääridest mõtlemise naasmine Venemaa välispoliitikasse on väikeste naaberriike seisukohast vaadanuna halb asi, rääkis ta.
Kolmapäevasel kohtumisel noorte ajaloolastega kaitses Vene president Vladimir Putin Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel teise maailmasõja künnisel sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti. Koosoleku protokollist lähtuvalt ütles Putin: «Nad vaidlevad siiamaani Molotov-Ribbentropi pakti üle ja süüdistavad Nõukogude Liitu Poola jagamises.»
«Putini väljaütlemised kajastavad seda, et Venemaa on viimastel aastatel edastanud sõnumeid soovist leppida kokku Euroopa uues huvisfääride jaotamises. Putini nägemus tundub olevat selline, et kuskil kulgev joon määrab ära selle, et millised maad on Venemaa võimusfääris ja mis kuuluvad läänemaailma juurde,»
Vanemteaduri sõnul on Ukraina konflikti puhul tegemist sama asjaga. «Praegu pole selge, kust see piir jookseb. Ukraina tahab kuuluda läände ja Venemaa ei saa seda aktsepteerida ning püüab teha takistusi,» rääkis Raik ja lisas, et tegemist on kahe erineva nägemuse kokkupõrkega.
Raik selgitas, et Euroopas on huvisfääridest mõtlemine tahetud jätta ajalukku, kuid Venemaa on teisel seisukohal.
Teaduri sõnul tähendaks taolise mõtteviisi naasmine rahvusvahelisse poliitikasse ebaturvalist maailma ega vastaks väikeriikide huvidele.