Raport: Ukraina lennukatastroofile võinuks eelneda samasugune ka Rootsis

Norra sõjaväe jäädvustus Vene lennukist Su-24 Foto: Reuters / Scapix

Venemaa on paralleelselt Ukraina sõja üleval hoidmisega korraldanud ka pea 40 äärmiselt häirivat NATO vastu suunatud intsidenti, selgub täna Suurbritannias avaldatud raportist.

Londoni mõttekoja European Leadership Network (ELN) avaldatud uurimusest pealkirjaga «Ohtlik äärmuslike olukordade tekitamine» selgub, et samalaadne katastroof nagu juhtus Ukrainas juulis lennuga MH17, oleks kolm kuud varem võinud aset leida ka Rootsis, kirjutab EU Observer.

Raporti teatel jäi 3. märtsil väga vähe puudu sellest, et Kopenhaagenist Rooma teel olnud reisilennuk oleks Malmöst 50 kilomeetri kaugusel rahvusvahelises õhuruumis kokku põrganud Vene luurelennukiga, mis ei olnud oma asukohast teatanud. Lennu SAS 737 pardal oli 132 inimest.

Suure hulga elude kaotust toona vältida vaid tänu väga heale nähtavusele ja reisilennuki pilootide kiirele tegutsemisele, kirjutatakse dokumendis.

Eriti ohtlike intsidentide hulka arvatakse raportis ka Kaitsepolitsei ametniku Eston Kohvri röövimine Eesti-Vene piiril ja Rootsi vetes toimunud oletatava allveelaeva otsingud.

Raport toob välja veel 11 tõsist intsidenti, mis võinuks väga kergelt põhjustada suuri probleeme NATO ja Venemaa suhetes. Ülejäänud juhtumid klassifitseerib ELNi raport tavapraktika lähedaseks, lähtudes sellest, et NATO ja Venemaa püüd teineteise võimekust tuvastada ja proovile panna, on tavapärane. Samas nendivad raporti autorid, et järjest kasvav Venemaa põhjustatud intsidentide hulk viimasel kaheksal kuul pingestab niigi keerulist olukorda.

12. aprillil sooritas Vene hävituslennuk 12 agresiivset manöövrit Mustal merel asuva USA sõjalaeva kohal ning päev hiljem tegi Vene hävituslennuk ohtlikke manöövreid Ohhoota mere kohal lennanud USA luurelennuki kõrval.

Juunis simuleerisid relvastatud Vene pommitajad rünnakut Taani Bornholmi saarte kohal. 16. juulil lendas relvastatud Vene hävitaja vaid 10 meetri kaugusel rahvusvahelises õhuruumis lennanud Rootsi luurelennukist. Kaks päeva hiljem ajasid Vene hävitajad USA luurelennuki rahvusvahelisest õhuruumist Rootsi õhuruumi.

Septembri alguses harjutasid Vene strateegilised pommitajad Kanada lähistel juhitavate rakettidega USA ründamist.

Hiljem samal kuul sisenesid kaks Vene hävitajat Ölandi saare lähistel Rootsi õhuruumi ning oktoobris lendas Vene hävitaja ohtlikult lähedalt mööda Rootsi luurelennukist. Raporti teatel oli lennukite vahe vaid mõni meeter.

Mõned siin mainimata intsidendid on spetsialistide sõnul küll peaaegu tavapärasesse praktikasse kuuluvad, ent võivad siiski põhjustada tsiviilisikutes hirmu.

Üks neist nö peaaegu tavapärastest intsidentidest leidis aset 10. aprillil. Kaks Vene mereväe alust sisenesid Vene laskeharjutuste ajal Leedu merealadale ning häirisid oluliselt kommertslaevaliiklust.

ELNi raporti teatel on sel aastal jaanuarist oktoobrini pidanud NATO lennukid sooritama üle 100 lennu, et takistada Vene sõjalennukite tegevust. Seda on kolm korda rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

NATO õhtuturbelennukid pidid sooritama 68 tuvastus- ja sekkumislendu ainuüksi Leedu piiril. Läti õhupiiri lähistel on Venemaa kahtlasi manöövdreid korraldanud juab rekordiliselt üle 150 korra. Eesti õhupiiri on Vene lennukid rikkunud kuuel korral.

Raporti teatel paistab, et Vene õhujõud on saanud korralduse käituda senisest agressiivsemalt ning selle eesmärgiks on naaberriikide hirmutamine. Selle läbi saadetakse ühtlasi ka selge sõnum NATOga seni veel liitumata Põhjamaadele – Soomele ja Rootsile -, et kui nad NATOga liituvad, saab sellist hirmutamist olema veelgi enam.

Dokumendis leitakse ka, et Venemaa püüab õõnestada Balti riikide enesekindlust ning kõigutada usku, et NATO neid ohus kaitsta suudab. Samuti püüab Venemaa näidata, et neil on vahendid ja valmisolek konfliktiolukorras NATOle vastu astumiseks.

Lisaks toimivad õhumanöövrid Kremli propagandana ja tugevdavad NATOle varustatuselt tegelikult alla jääva Vene sõjaväe moraali.

ELNi raporti autorid ärgitavad Venemaad rahunema ja NATOt enam sõjaväelise diplomaatiaga tegelema. Nad hoiatavad, et kui tulevikus leiab aset intsident, mis lõppeb emma-kumma poole jaoks inimelude kaotusega, võivad järgneda sõjalised nö karistusaktsioonid ning tugevneb vastasseis tuumarevaga alliansi ja tuumarelvaga riigi vahel. Sellist konflikti oleks aga mõlemal poolel raske kontrollida ning väga keeruline lõpetada.

Loe täna avaldatud ingliskeelset raportit SIIT.

Raportis kirjeldatud intsidente näeb ka interaktiivsel kaardil.