Igor Taro Ukraina päevik: 17.11

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: mediarnbro

Olukord Ida-Ukraina rindel teravneb iga päevaga. Vene jõudude rünnakute Ukraina vägede positsioonidele on viimastel päevadel muutunud intensiivsemaks ning suurenenud on ka mõlema poole inimkaotuste hulk.

Juba mitmendat päeva on vene üksuste oluliseks sihtmärgiks olnud Luganski eeslinna alev Stanitsa Luganskaja. Tegu on punktiga, kus Ukrainaa armee asub Luganski linnale kõige lähemal, suisa selle magalarajoonide vastas, nagu Maardu ja Lasnamäe.

Nende vahel on vaid üks jõgi ning ukraina vägede positsioonid, millest venelased on üritanud korduvalt tulutult läbi murda.

Paraku on need katsed lõppenud ka inimkaotustega mõlema poole jaoks. Kui siiani üritasid venelased põhiliselt rünnata Luganskist otse põhjas asuvat Štšastja linnakest, siis nüüd on põhiraskus kandunud tiibadele – idas Stanitsa Luganskajale ning läänes Bahmutka nimelisele maanteele, millel on ridamisi ukrainlaste kontrollpunkte.

Stanitsa Luganskaja katab ühtlasi ka mitmekümne kilomeetri pikkust piirilõiku, mis on ukraina piirivalve kontrolli all. Selle asula langemine avaks tee vene terroristidele Luganski oblasti sügavusse.

Kui Bahmutka maantee äärsete kontrollpunktide ründamist on seni nimetatud Vene kasakate kätetööks, siis viimasel ajal viitavad Ukraina allikad võimalusele, et kasakate sulgedega ehivad end tavalised Vene sõjaväelased.

Nagu ikka, postitab mõni neist aeg-ajalt pilte sotsiaalmeediasse imeliku vormiriietusega ning selgitab, et tegu on Ukraina jaoks mõeldud maskeraadiga. Vana vormi kasutatakse selleks, et jätta kohaliku omakaitse muljet.

Kui seni piirduti positsioonisõjaga, kus tegutsesid põhiliselt suurtükid ja miinipildujad, siis viimastel päevadel on tulnud juba ette üksuste manöövreid. Lisaks Stanitsa Luganskajale on venelased suurendanud survet Dzeržinski linnale Horlivka lähistel ning Avdiivka eeslinnale Donetski lennujaama kõrval. Avdiivkat on venelased soovinud vallutada seetõttu, et seal paikneb suur osa Ukraina suurtükkidest, mis katavad Donetski lennuvälja.

Lennuvälja kaitse ongi nimelt enamjaolt üles ehitatud suurtükkide ja miinipildujate tegevusele, mis asuvad mitme kilomeetri kaugusel. Lennuvälja kaitsjad sõltuvad seega nii kaugtule toetusest, kui ka kitsast varustuskoridorist.

Suvel võttis Ukraina armeel Donetski lennujaama deblokeerimine aega nädalaid, ning praegu üritavad samu positsioone hõivata juba Vene separatistid.

Mariupolit on proovitud mõjutada traditsioonilistes suundades – Volnovahha kandis põhja poolt ning Talakovka ja Kalmiuse jõge pidi kirdest. Lisaks fikseeris Ukraina läinud nädalal võimsa plahvatuse Aasovi meres ning seostab seda mereakvatooriumi mineerimisega vene mereväe poolt. Sellisel juhul jääb Mariupoli sadam blokaadi ning ei saa vastu võtta ka terasetööstuse jaoks vajalikku sütt.

Terroristliku taktika kasutamine on venelaste poolt muutumas juba halvaks harjumuseks. Nii oli läinud nädalal Harkivis mitu plahvatust Ukraina armee võitlejate seas populaarsetes baaridest ning eile vahistas Ukraina julgeolekuteenistus 13-st liikmest koosneva jõugu, kellel leiti nii relvi kui ka diversiooniaktide jaoks vajalikku lõhkeainet. Jõugu väljaõpe olevat läbiviidud Venemaa territooriumil ning sel juhul andis ka see riik oma panuse rahvusvahelise terrorismi arengusse.

Lisan täna võrdluseks ka Minski kokkulepete sõlmimise päeva kaardi, et oleks näitlik materjal - kumb pool on siis rikkunud relvarahu kokkulepet, rünnanud ja laiendanud oma ala. Võrrelge ise 5. septembri ja eilset kaarti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles