Igor Taro Ukraina päevik: 21.11

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Foto: mediarnbro

Vene üksused ei jäta katseid avaldada survet ukrainlaste positsioonidele kogu rinde ulatuses, kui ehk välja arvata üks lõik Mariupoli linnast idas.

Mingil seniteadmata põhjusel on vene rändtsirkus pannud pillid kotti ning lahkunud mitmest külast Mariupolist kümme kilomeetrit ida pool - Sahanka, Kominternovo, Zaišenko, Oktjabr. Neid kasutati platsdarmina, et üritada forsseerida Kalmiuse jõge Mariupoli-Pavlopili lõigul. Sealt saanuks Mariupoli kaitset põhjapoolt tiivata, kuid viimastel kuudel pole venelased seal suutnud edu saavutada.

Jõge ületavad luureüksuseid on korduvalt tabatud ja neutraliseeritud (neutraliseerimine kaitseväe terminoloogias ei ole eufemism ega tähenda hävitamist - see on kaotuste tekitamine niisuguses ulatuses, mis ei võimalda üksusel ülesannet täita), mõnikord ka hävitatud. Paar päeva tagasi käis juba info läbi, et venelaste aktiivsus sellel lõigul on langenud, aga nüüd on siis ka kinnitus nende lahkumise näol olemas. Kaugeleulatuvaid järeldusi sellest ei teeks, sest Dokutšajevskis, mis asub küll 80 km Mariupolist põhjas on positsioonid sisse võtnud venelaste suurtükivägi ja see kannab põhimõtteliselt sama eesmärki. Otseselt ohustab see Volnovahat, kuid suures plaanis on see ikkagi Mariupoli põhjavärav.

Mariupolis endas sõitis üks ukrainlaste sõjaväeveok eile fugassi otsa. Kaks võitlejat said viga. Volnovahas olevat üks auto kontrollpunkti juures plahvatanud. See muster joonistub välja juba mõnda aega - seal, kus konventsionaalsete meetoditega venelane läbi murda ei suuda, kasutab ta terroristide taktikat.

Donetski lennujaama piirkonnas käib tegevus suhteliselt ägedalt. Venelased on seal korduvalt raporteerinud Piski ja Avdiivka külade võtmisest ja piiramisest, aga praegu paistab see veel soovunelmatena. Ukraina on sel suunal saatnud ka täiendust soomusüksuste näol. Kümneid uusi soomukeid on liikunud Slovjanski suunast Konstantinovka poole.

Mujal on tegevus piirdunud peamiselt venelaste poolt kahuri- ja miinipildujatulega. Selles suhtes on vene meedia muidugi osav - Donetski lennujaamas toimuvat nimetatakse eranditult elamukvartalite ründamiseks (venelastel on kortermajades tulepositsioonid), samas kui mujal lastakse miinipildujatest valimatult rinde lähedal olevaid külasid ja seda nimetatakse ukrainlaste õnnitlemiseks Maidani aastapäeva puhul. Konkreetselt siis on tegu Dzeržinski linnaga Horlivka ääres, Debaltseve ümbruskonna küladega, Popasna, Štšastja ja Stanitsa Luganskajaga.

Eelmisel korral näitasin ka kaartide võrdluses, et venelased on alates relvarahu kokkuleppest suurendanud okupeeritud ala kokku mitme tuhande ruutkilomeetri võrra - nii Donetski oblasti lõunaosas, kui Luganski kandis põhjas. Nüüd on tulnud ka värskemad ÜRO andmed, et selle ajaga on hukkunud üle 950 inimese.

Kokku Ida-Ukrainas konfliktis hukkunuid üle 4500. 9000 on saanud haavata või vigastada. Kõik ühe väikesekasvulise mehe ambitsioonide tõttu. Viimases pikas intervjuus tunnistab vene terrorist Strelkov-Girkin, et sõjategevuse päästis valla tema oma 52-mehelise üksusega, kes tulid üle Vene-Ukraina piiri. Esimesed hukkunud olid siis, kui Girkin oma kaaskonnaga avasid tule Ukraina ohvitseride pihta, kes sõitsid Slovjanskisse olukorda uurima. Need on ilmselgelt väärt tunnistused Haagi tribunali jaoks.

Neil päevil tähistab Ukraina aasta möödumist Euromaidani kogunemisest, millest algas ukrainlaste kasvamine oma riigi kodanikeks. Kolmekuuline vastasseis sai üpris koleda lõpu, kuid ilma selleta poleks Ukraina rahvust tänasel kujul olemas. Selle ühe aastaga tegid nad omariikluse osas läbi suurema arengu, kui viimase sajandiga. Meil Eestis on see emotsionaalne etapp ammu läbitud, loodetavasti suudame sõjalise osa korraliku riigikaitse ülesehitamisega ära hoida - ja siin on igal kodanikul oma roll täiesti olemas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles