/nginx/o/2014/11/25/3553263t1hccf0.jpg)
Ukraina soov NATO-ga ühineda ei paranda selle julgeolekut, vaid võib riigi olukorda üksnes komplitseerida, ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabkov.
Vene aseminister: NATO-sse pürgmine Ukraina julgeolekut ei paranda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen kindel, et see, mille Ukraina juhtkond nüüd teatavaks tegi, üksnes komplitseerib veelgi riiki ümbritsevat olukorda,» ütles Rjabkov ajakirjanikele kommentaariks Ukraina presidendi Petro Porošenko teatele, et NATO-ga liitumise otsustab rahvahääletus.
«See ei suurenda Ukraina julgeolekut ega paranda Ukraina inimeste elu,» lisas aseminister.
Ukraina president Petro Porošenko teatas eile, et NATOsse astumine otsustatakse üleriigilisel referendumil, sest tegemist on Ukraina rahva kompetentsi kuuluva küsimusega.
Porošenko rääkis Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega eile Kiievis peetud ühisel pressikonverentsil, et ametivõimud on planeerinud teha kuus aastat pingsat tööd, et riik vastaks nii Euroopa Liidu kui NATOnõuetele. Pärast seda küsitakse rahva arvamust võimaliku liitumise kohta, lisas riigipea.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas eile, et Ukrainast saab alliansi liige siis, kui riik täidab kõik vajalikud kriteeriumid. «Uksed jäävad valla. Me otsustasime nii. Ma olin Bukaresti tippkohtumisel, kui me otsustasime, et Ukrainast saab liige (NATO). See otsus jääb jõusse, kui Ukraina täidab liikmeks saamise eelduseks olevad kriteeriumid ja kui riik seda tahab,» rääkis Stoltenberg.
Varem on Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier avaldanud arvamust, et Ukrainal ei maksaks kiire liitumisega arvestada. «Mis puudutab NATOt, siis alles jääb ikkagi see, millest olen rääkinud viimastel kuudel: näen Ukraina ja NATO vahel partnerlust, mitte liikmesust,» selgitas ta.