USA väljaanne: Baltimaade kaitsekulutused on antud julgeolekuolukorras haledad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu sõdur selle aasta juunis õppustel.
Leedu sõdur selle aasta juunis õppustel. Foto: SCANPIX

Lääne uudised väidavad, et Vene üha agressiivsem käitumine sunnib Baltimaid ja Ida-Euroopa NATO-liikmeid võtma oma riiklikku julgeolekut palju tõsisemalt, kuid USA väljaande Newsweek avaldatud arvamusartikli autori sõnul ei vasta Baltimaade teod kaitsekulutuste vallas nende sõnadele.

«Pole kahtlustki, et pinged on piirkonnas tõusuteel - selle näiteks on ka Vene sõjalennukite tungimine Balti õhuruumi. Kuid arusaam, nagu oleks Baltimaad Vene ohtliku käitumise valguses alustanud oma kaitsevõime suurendamiseks tõsiseid programme, on tunduvalt ülehinnatud,» kirjutab USA väljaande Newsweek arvamusrubriigis USA mõttekoja Cato Instituudi vanemteadur  Ted Galen Carpenter.

Kuigi kõik NATO liikmed lubasid alliansi 2006. aasta tippkohtumisel kulutada kaitsele SKP-st vähemaks kaks protsenti, on vähesed neist seda ka tegelikult teinud. «Tõepoolest, kaheksa aastat hiljem täidavad seda lubadust vaid USA, Suurbritannia, Kreeka ja Eesti. Ja Eesti täidab seda nõuet vaevu,» lisab Carpenter Newsweek'i artiklis.

«Kõigi kolme Balti riikide valitused on teinud tõsiseid pingutusi selleks, et näidata, millise tõsidusega nad väidetavalt suhtuvad kaitsesse, kuid tegelikult numbrit seda juttu ei toeta,» kirjutab Newsweek. «Fanfaarihelide saatel kavatseb Eesti sõjalisi kulutusi tõsta kahelt protsendilt –oodake nüüd ärevalt- 2,05 protsendini,» ütleb Carpenter.

Leedu kavatseb kaitsekulutusi järgmisel aastal tõsta 0,89 protsendilt 1,01 protsendini, Läti juhtkond on aga lubanud, et ei kuluta vähem kui ühe protsendi – praeguse 0,91 protsendiga võrreldes on tegu kasvuga.

«Baltimaade ärev jutt Vene ohust ei kajastu nende tegudes. Arvestades regiooni praegust julgeolekuolukorda on isegi kaks protsenti SKP-st hale, mis siis rääkida ühest protsendist või vähemast,» sõnab Carpenter.

Analüütik lisab, et keegi ei usu seda, nagu suudaksid pisikesed Baltimaad üksinda Vene rünnaku tagasi tõrjuda, kuid poleks palju oodata, et riigid ehitaksid sõjalise võimekuse, mis võiks rünnakut aeglustada. Carpenteri sõnul pole aga näha, et Balti valitsused kavatseksid midagi sellele ligilähedastki ette võtta.

Artiklit saab täismahus lugeda siit.

Cato Instituudi vanemteadur Ted Galen Carpenter on ka varem silma paistnud Balti riikide suhtes kriitiliste seisukohtadega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles