/nginx/o/2015/01/15/3681519t1h7b39.jpg)
Euroopa Liit peaks kaaluma Krimmi annekteerimise küsimuse sanktsioonide arutelust välja jätmist, et liikuda Venemaaga suhete taastamise poole, seisab täna AFP käsutusse jõudnud poliitikadokumendis.
EL kaalub Krimmi teema Vene sanktsioonide arutelust välja jätmist
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
15. jaanuar 2015, 19:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dokument koostati ELi välispoliitikajuhi Federica Mogherini kabinetis enne järgmise nädala välisministrite kohtumist, et pakkuda välja uus tee ligi aastase Vene-EL-i vastasseisu lõpetamiseks.
Selles tehakse ettepanek keskenduda läbikäimise valikuliseks ja järkjärguliseks taastamiseks ülemaailmsetele välispoliitikaküsimustele, kaubandusele ja koostööle energia, viisakorralduse ja kliimamuutuse vallas.
Dokumendis rõhutatakse, et suhete taaselustamine Euroopa ühe tähtsama kaubanduspartneri Venemaaga ei tähenda naasmist tavapärase asjaajamise juurde. Iga muutus sõltub septembrikuise Minski rahuleppe täitmisest, et lõpetada konflikt Ida-Ukrainas, mis on nõudnud rohkem kui 4700 inimese elu.
Üks dokumendis pakutud samm debati edendamiseks oleks vahet teha Krimmiga seotud sanktsioonidel ja Ida-Ukraina destabiliseerimisega seotud sanktsioonidel.
Sellega tunnistataks vaikimisi, et 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaar on Ukraina jaoks läinud ja tagasi seda niipea ei saa.
Ka Minski rahuplaanis ei mainita Krimmi.
EL kehtestas Venemaale piiratud sanktsioonid pärast Krimmi annekteerimist, kuid pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist juulis määrati juba karmimad sanktsioonid. Septembris tuli veel üks sanktsioonipakett ning detsembris taas väiksem, üksnes Krimmile suunatud.