Merkol läheb palgale enam kui teistel
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
5. september 2008, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel poolaastal on tööjõukulu keskmiselt ühe töötaja kohta Tallinna börsi ettevõtetes valdavalt kasvanud, kasvanud on ka töötajate arv, ent töötajate koondamise ja tööjõukulude vähendamisega on algust tehtud.
Ühe töötaja kohta suurim tööjõukulu oli Balti riikides tegutseval Merko Ehitusel, mis on aastaga kasvanud ligi 13 protsenti, ulatudes 33 395 kroonini kuus, kirjutab
.
Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus märkis, et arvutus ei ole täpne, sest majandusaruandes on ära toodud kogu töötasu ning täiskohaga töötajate keskmine arv, aga kogu töötasu sisaldab ka vähem kui täistööajaga töötavate inimeste tasusid.
Teises kvartalis koondas töötajaid meediafirma Ekspress Grupp, samuti on töötajaskond vähenenud rõivatootjal Baltika, kinnisvarafirmal Arco Vara ja kommunaalettevõttel Tallinna Vesi. Tööjõukulu kasv jäi ainsana pea olematuks Arco Varal.
Ekspress Grupi juht Priit Leito on öelnud Äripäevale, et ettevõttes on koostatud kulukärbete plaan, mis näeb ette ka töötajate koondamise ja palkade külmutamise. Koondamisega hakkas Ekspress pihta teises kvartalis, kuigi tööjõukulu kasv oli 38 protsenti.
Baltika kontsernis kasvas tööjõukulu esimesel poolaastal 26 protsenti ja keskmine palk 11 protsenti. Baltika finantsjuhi Ülle Järve sõnul võtab laieneva ettevõttena põhiosa tööjõukulude kasvust endale uute poodide lisandumisega kaasnev töötajate arvu kasv. Ta toonitas, et töötajate keskmine arv on kasvanud.
Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere kinnitas, et olulist muutust tööjõukulus pole ette näha, kuigi töötajate arv kindlasti igas divisjonis muutub. Tema sõnul ei ole palkade külmutamist kunagi arutatud ja ka edaspidi tahetakse maksta tööjõuturul konkurentsivõimelist palka.