Süüriat diktaatorlikult juhtiv president Bashar al-Assad esines parlamendi ees kõnega, milles lubas põrmustada riigipöörde taga olevad Süüria vaenlased .
Süüria president: riigipöördekatse taga on välisriigid
30. märts 2011, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Süüria on välismaise salaplaani sihtmärk,» kinnitas Süüriat 2000. aastast valitsev Assad oma esimeses avalikus kõnes pärast kahe nädala eest puhkenud rahutusi ja lisas, et tänavatele tulnud inimesi on tüssatud, vahendas BBC.
«See vandenõu erineb nii vormilt kui ajastuselt araabia maades toimuvaga,» ütles 45-aastane Assad viidates sellega Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimuvale «araabia kevadele». «Süüria pole piirkonnast eraldatud, kuid me pole teiste riikide koopia,» täpsustas Assad uudistevõrgu AFP vahendusel.
Assad ei nimetanud siiski ühtki riiki, kes väidetava riigipöördekatse eest vastutab. Samas viitas ta oma kõnes Iisraelile, nimetades viimast Süüria peamiseks vaenlaseks.
Riigi lõunaosas Deraa linnas 15. märtsil alguse saanud protestilaine on levinud üle kogu Süüria ning armee on korduvalt avanud tule meeleavaldajate pihta. Kokkupõrked on nõudnud kümneid inimelusid.
Seejuures on võimud eitanud, et armee on meeleavaldajate pihta tule avanud. Damaskuse kinnitusel on protestijaid tulistanud relvastatud rühmitused.
Opositsiooni andmetel tapsid sõjaväelased ainuüksi möödunud kolmapäeval koguni üle saja inimese. Süüria valitsusallikate kinnitusel on hukkunuid umbes 30, inimõigusorganisatsiooni Amenesty International andmetel vähemalt 55.
«Deraa on iga süürlase südames,» kinnitas Assad, kes pidi parlamendis peetud sõnavõtus rahvasaadikute maruliste toetusavalduste tõttu korduvalt pausi tegema. Presidendi sõnul on Deraal oluline roll võitluses Iisraeliga.
Assadi sõnul on reformid vajalikud ning riigijuhid peavad arvestama ka rahva põhjendatud nõudmistega. Tema sõnul on võimud asunud reforme läbi viima, kuid mitte meeleavaldajate survel. «Kui rahvas nõuab oma õigusi, on riigi kohus nende nõudmisi täita,» lisas Assad, kelle sõnul tuleb siiski hoolikalt kaaluda, millal reforme läbi viia.
Kui enne Assadi pöördumist arvati, et president võib tühistada riigis 1963. aastast kehtinud eriolukorra, mis keelab näiteks meeleavaldused, siis seda siiski ei juhtunud. Assad kinnitas samas, et vastav eelnõu on töös.
Eile astus tagasi ka peaminister Muhammad Naji Otri, kes uue valitsuse moodustamiseni täidab valitsusjuhi kohusetäitja tööülesandeid. Varem arvati, et uus peaminister nimetatakse ametisse juba täna, kuid nüüd peetakse võimalikuks, et riik võib uue valitsusjuhi saada nädala lõpuks.