Levinumateks korruptsioonikuritegudeks nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse ametnike seas on endiselt pistise ja altkäemaksu võtmine menetlusotsuste tegemisel ja riigihangete läbiviimisel, leiab kaitsepolitsei mullu menetletud kriminaalasjade põhjal.
«Siinkohal tuleb pistise ja altkäemaksu puhul rõhutada, et praktikas on tavapärane raha nõudmine või andmine üha sagedamini asendumas varade või teenuste pakkumisega,» sedastab kaitsepolitsei oma värskelt avaldatud aastaraamatus 2010.
Riigieelarveliste vahendite ja riigivara kasutamisel on kapo hinnangul suurima korruptsiooniriskiga eelkõige suuremahulised ja spetsiifilised, sageli Euroopa Liidu toetusraha kasutamisega seotud riigihanked.
«Erinevalt nn tavakorruptsioonist iseloomustavad seda valdkond sageli konspireeritumad kuriteoskeemid, kus otsese raha nõudmise ja võtmise asemel kasutatakse varifirmasid või varjatud osalusi firmades, kaubeldakse mõjuvõimuga ning pannakse toime konkurentsikuritegusid,» kirjutab kapo.
«Korruptsiooni muutumist varjatumaks iseloomustavad ka kuriteoskeemid, kus riigihangete läbiviimisel eelistatakse teenuste tellimisel, tööde tegemisel või vahendite ostmisel vastavalt eelnevatele korruptiivsetele kokkulepetele kindlaks määratud äriühinguid. Seejuures ei seisne altkäemaks alati ametnikule rahasumma otsemaksmises, vaid sageli tehakse seda ametniku või tema tuttavatega seotud äriühingute kaudu,» selgitab kaitsepolitsei. Raha võidakse asendada ka asjade ostmise või teenuste tellimisega nendelt äriühingutelt.
«Samuti on küllaltki levinud soovitud lõpptulemuse saavutamiseks ametnikule hüvede ja soodustuste (kinkekaardid, reisid, koolitused jms) tegemine.»
Kapo sedastab, et sellised kuriteod on sageli väga varjatud ja ka raskesti tõendatavad. «seetõttu ei ole ka õiguskaitseasutustel võimalik seda laadi kuritegusid tõendada üksnes traditsiooniliste menetlustoimingutega (ütlused, läbiotsimised), vaid tuleb ette võtta ka varjatud jälitustoiminguid.
Kohalikke omavalitsusi iseloomustab aga kapo hinnangul sageli korruptsiooniriske maandavate meetmete ja kontrollimehhanismide ebatõhusus, mistõttu on üksikametnikul suuremad võimalused õigusrikkumiste toimepanekuks. Meetodid on aga suhteliselt sarnased ning isikud tegutsevad varjatult ka seal.
Korruptsioon õiguskaitseasutustes
Õiguskaitseasutustes toimunud korruptsioonijuhtumeid analüüsides leiab kapo, et korruptsiooniohtlikumad valdkonnad kohtutes on seotud menetlusotsuste tegemise ning jälitustoimingute andmete avaldamisega. «Kindlasti ei anna kaitsepolitsei menetletud juhtumid siiski põhjust pidada kogu kohtusüsteemi korrumpeerunuks. Eelkõige on tegemist olnud erisuguse tausta ja põhjustega üksikjuhtumitega,» seisab aastaraamatu korruptsioonivastast võitlust analüüsivas peatükis.
Politseikorruptsiooni puhul on lisaks õigusrikkumistele menetlusotsuste tegemisel tuvastatud ka muid süütegusid, mis on seotud näiteks omastamise, tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega ning ettevõtlusega.