/nginx/o/2008/11/11/92608t1hc0b8.jpg)
Naftamiljonärid teadsid Parexi pankurite oskust hoida keel hammaste taga, pärast ülevõtmist satub info transiidioperatsioonidest Läti ametnike silme alla, järgmisel aastal võib-olla ka panga uute kosilaste kätte.
Kas Moskva peaks kartma Parexi saladuste sattumist lääne pankade kätte?
:format(webp)/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
11. november 2008, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parex Grupi suuromaniku Valeri Kargini asemele võib juba täna tulla ametnik Läti Hüpoteegipangast. «Tähendab, suhteliselt täpne info sellest, kes ja kuhu oma raha kantis, võib juba 2009. aastal sattuda juhuslike, võimalik, et ka vaenulike isikute kätte,» vahendas
kirjastuse Kommersant majanduspoliitika osakonna juhataja Dmitri Butrini arvamusartiklit.
Butrin arutleb, kuidas võiks Moskva reageerida Parexi müümisele näiteks mõnele Ameerika pangale. Mida kiiremini vene raha Parexist välja viiakse, seda tõenäolisem on panga pankrotistumine, mida Moskval infolekke kartuses pole põhjust soovida.
Venemaa võib mitteametlikult pakkuda Lätile abi, pakkus Butrin välja ühe võimaliku versiooni arengutest.
Parexi probleemide algusena nimetab ta Rootsi valitsuse antud garantiisid oma pankadele. «Pärast seda, kui Rootsi valitsus andis pankadele lisagarantii, hakkasid Valeri Kargini kohalikud kliendid vaikselt viima oma deposiite konkureerivatesse pankadesse üle,» kirjutas Butrin.