Tule taevas appi! On see tõsi? – küsib kriitik Mark Monahan ajalehes The Sunday Telegraph. On! Age Oks riputab balletikingad varna – just sellise ootamatu pealkirjaga sõnum jõudis äsja Inglismaalt ka Eestisse.
Priimabaleriin Age Oks lõpetab karjääri
13. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus, miks uudis, mille Inglise Rahvuslik Ballett – Oksa kodutrupp – esmaspäeval avalikustas, tuli ootamatult isegi kohalike tantsukriitikute jaoks, on selge: vaatamata 38 eluaastale püsib Oks jätkuvasti väga heas vormis, tantsides üht oma karjääri parimat rolli alles oktoobri lõpus esietendunud Kenneth MacMillani balletis «Manon», millega praegu Suurbritannia linnades turneel ollakse.
«Age Oks... andis oma elu etenduse. /---/ Suurepärane tehnika, haripunktini jõudnud dramaatiline sügavus – Oks on sisenemas oma karjääri kuldsesse faasi,» kirjutab seesama The Sunday Telegraph rahvusvaheliselt enim tuntud Eesti naistantsija etteaste kohta, unustamata lisamast, et Oks ja Toomas Edur on jätkuvasti üks Inglismaa hiilgavamaid klassikalise balleti esindajaid.
«Manon» hoidis erksana
Oks ei tõmba karjäärile joont alla siiski päevapealt – see sünnib juulis, kui Inglise Rahvuslik Ballett lõpetab hooaja esinemisega Püha Pauluse katedraalis. Lahkumisega seonduvate ürituste sisuline kulminatsioon leiab aset juba varem, jaanuari lõpus Londonis – 1560-kohalises Sadler’s Wellsi teatris, kus Oks ja Edur tähistavad endanimelise autoriõhtuga 20 koos tantsitud lava-aastat.
Oks, kes viibib koos Eduriga praegu Manchesteris – just eile õhtul oli seal «Manoni» järjekordne etendus –, ütles lühikeses telefonintervjuus, et otsus karjäär lõpetada sündis pärast rasket siseheitlust, mis kestis ligemale kaks aastat.
«Kokku sai mitu asja korraga. Esiteks vanad traumad, mis ennast pidevalt meelde tuletavad ja millest üle olemiseks tuleb kogu aeg süüa valuvaigisteid. Ka keha hakkab ära kuluma, nagu tippsportlastel ikka – ja invaliidiks ma jääda ei taha. Teiseks, minu kindel soov oli lõpetada tipus olles – usun, et praegu on selleks hea võimalus, on väärikas ja huvitav roll «Manonis» ja, nagu mulle on öeldud, ka füüsilisel vormil polevat viga. Kolmandaks, isiklik elu. Kell tiksub armutult – lõpuks tahan ka emaks saada!»
Just üks maailma neoklassikalise balleti pärlitest «Manon» oli põhjus, miks Oks ei teatanud karjääri lõpetamisest juba aasta tagasi. «Kui palju jõuab üks inimene siis ikka «Luikede järvi» ja «Uinuvaid kaunitare» teha. Üksnes mõte «Manonist» hoidis vaimu erksana – see on üks neist «suurtest» baleriini rollidest, mis olnud minu unistuseks juba pikka aega,» selgitas Oks, kes tantsib selles esmakordselt 1974. aastal lavale jõudnud dramaatilises teoses nimikangelast – kurtisaani, kes ei suuda valida armastuse ja mammona vahel.
Oksa loobumise üle avaldas esmaspäeval kahetsust ka Inglise Rahvusliku Balleti juht Wayne Eagling. «Age on täiuslik artist. Ta toob oma erilise maagia kõigesse, mida ta teeb. Me jääme temast puudust tundma,» kinnitas ta.
«Ilus, armas ja võluv tantsija,» täiendas teda Eesti balletikriitik Ago Herkül, kahetsedes ühtlasi, et on Oksa nii harva vahetult laval esinemas näinud.
Ka Oks ise ilmutas rohkem kui 20 aastat väldanud karjäärile tagasi vaadates sulaselget rahulolu. «Olen õnnelik, et sain üldse nii kaua tantsida – kõigi vigastuste kiuste. Paljud tugevama kondiga baleriinid on kustunud enne mind. Üle 40-aastane balletitantsija on läänes juba suur haruldus.»
Karjääri tipphetkede seas nimetab 1990. aastal USAs Jacksoni balletikonkursil koos Eduriga parima paari auhinna võitnud ja kohe pärast seda Inglismaale siirdunud baleriin Suurbritannia kõrgeimat teatripreemiat, Laurence Olivier’ nimelist auhinda, mille Eesti paar pälvis 2004. aastal tantsukunsti väljapaistva saavutuse kategoorias – spetsiaalselt neile loodud dueti «2 Human» eest, autoriks Wayne McGregor. Samuti esinemist printsess Diana – Oks ja Edur olid Diana lemmiktantsijad – mälestuskontserdil Wembley staadionil, kuhu kogunes üle 60 000 vaataja. «Aga miks ei võiks selleks olla ka «Manon»?»
Tagantjärele on Oksal kahju ainult sellest, kui vähe on neid kutsutud esinema Eestisse, rohkem Vanemuisesse ja peaaegu üldse mitte Estoniasse – esimesse koduteatrisse. Ametlikku hüvastijätuetendust ei ole kavas, vähemalt viimase seisuga, ka praegu. Siiski – sümboolselt võiks selleks pidada ülesastumist veebruari algul Jõhvis toimuval balletifestivalil, mida korraldab Eesti Kontsert. Sellel üritusel tantsivad Oks ja Edur koos Peterburi trupiga «Uinuvat kaunitari» ja teevad kaasa ka galaetendusel.
Võimalik ka Eestisse tulek
Tuleviku suhtes jäi Oks napisõnaliseks. «Mis saab pärast juulit? Raske öelda – lahtisi otsi on palju. Ka seoses Toomasega. Aga kõigepealt – eks ma naudi elu.»
Toomas Edur ütles Postimehele oma lavapartneri ja elukaaslase otsust kommenteerides, et respekteerib seda täielikult. «Mõistan Age otsust väga hästi. Kõige hullem on oma nimega laval lihtsalt jalutamas käia. Oleme näinud sedagi. Lahkuda tuleb õigel ajal.»
39-aastane Edur kavatseb tantsijana esialgu jätkata, kuid tahab senisest sagedamini kätt proovida ballettmeistrina. Välistatud pole ka Eestisse tagasitulek. «Mulle on tehtud pakkumine osaleda Estonia balletijuhi konkursil. Olen selleks valmis, sest minu süda on Eestis,» kinnitas ta.
Postimehele teadaolevalt kavatsevad peadirektoriks valitud Aivar Mäe ja loomingulise juhina jätkav Arvo Volmer korraldada balletijuhi leidmiseks kutsutud osalejatega konkursi.
Kutsutute seas peaksid lisaks Edurile olema praegune balletijuht Tiit Härm, Kaie Kõrb ja Teet Kask.
Vändrast Londonisse
• Age Oks on sündinud 29. mail 1970. aastal Vändras. Lõpetas 1988. aastal Tallinna balletikooli ja tantsis aastail 1989-1990 Estonia teatris.
• 1990. aastal võitis koos lavapartneri ja elukaaslase Toomas Eduriga USA-s Jacksoni balletikonkursil parima paari auhinna. 1990. aastast tantsib Inglise Rahvuslikus Balletis (English National Ballet).