Tänapäeva kangelased Katlas

Heili Sibrits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esietenduv Von Krahli teatri lavastus «Gilgameš ehk igaviku nupp» on inspireeritud Amar Annuse tõlgitud eeposest «Gilgameš». Fotol näitlejad Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak ja Riina Maidre.
Täna esietenduv Von Krahli teatri lavastus «Gilgameš ehk igaviku nupp» on inspireeritud Amar Annuse tõlgitud eeposest «Gilgameš». Fotol näitlejad Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak ja Riina Maidre. Foto: Toomas Huik

Täna esietendub Katlas Von Krahli teatri suurejooneline tragöödia «Gilgameš ehk igaviku nupp», kus pompoossete lavastuste meister Peeter Jalakas annab elu verisele türanniale ja elustavale armastusele, õiglasele vihale ja keelatud ihale, metsikuile seiklustele ja intiimsetele mõtisklustele.

Kuid eelkõige kangelasele, tema tegudele ja suutlikkusele võtta vastu nende tegude tagajärgi.

Nõia-Ints kui kangelane
Koos Jalakaga küsib Von Krahli trupp: mis on igavene elu? Kus on igaviku lüliti? Ja kas kangelane elab igavesti või lahustub hetkes lõplikult? Mida tähendab kangelaseks olemine tänapäeval, tsivilisatsiooni loojangul, kõikide seni tuntud väärtuste põrmustumise eelõhtul?

«Tsivilisatsiooni loojangut tuleb antud kontekstis käsitleda kui poeetilist liialdust, kuid minu arusaam on, et veel oma eluajal oleme tunnistajaks globaalsele väärtuste ümberhindamisele ja paradigma muutusele,» selgitab «Gilgameši» idee ja lavastuse autor Peeter Jalakas, lisades, et need muutused on õigupoolest juba paar aastat käimas. «Viiteid võib leida igast inimelu valdkonnast, kuhu vaadata.

Olgu selleks siis majandus, euroopalik demokraatia, kunst, teadus või keskkond.»  
Lavastuse peateema on Jalaka sõnul ajatu – inimeseks olemise võlud ja vaevad. «Hetke ja igaviku vahekord ja me suutlikkus seda tajuda. Lisaks küsimused, et kas ja miks on ühiskonnal üldse kangelast vaja ning kas ja kuipalju too oma saatust üldse ise suunab.»

Tänapäeval on Jalaka meelest kangelane see inimene, kes suudab oma elu elada tegelikkuse lõksu langemata ning olla üle oma ego seatud kiusatustest.
Et aga kangelaseks olemisega kaasneb alati ka kannatamine, on Jalaka jaoks paeluvam hoopis nn postkangelaslikkus ehk seisund, kus küsimust kangelase olemasolust või olemusest ei teki ning hetk on sulandunud igavikku.

Üsna üllatuslikult vaatab Von Krahli uuslavastuse plakatilt vastu Nõia-Ints. Jalaka sõnul sümboliseerib ta üht tänapäevast kangelast – inimest, kes on tuntud peamiselt selle poolest, et ta on tuntud. «Moel või teisel oleme nad ise tekitanud, nii et ju nad kuidagi ühiskonna suure osa ootusi ja arusaamasid peegeldavad.»

Vanasiiras lugu
Kõigi Nõia-Intsu austajate kurvastuseks lavastuses skandaalsel mehel sel korral rolli ei ole. «Ma arvan, et kui rääkida põhiteemadel – armastus, surm ja üksindus –, siis ei saa olla õigeid ja valesid vaatajaid,» vastab Jalakas küsimusele, et kas Nõia-Intsu reklaampoisina kasutamine ei meelita saali n-ö valesid vaatajaid.

Miks ikkagi «Gilgameš»? «Kui kultuuripealinna poolt pakuti võimalust luua nende programmi sobiv teos, tahtsin tegeleda kangelasteemaga, n-ö kangelane läbi aja – ennekõike läbi ettemääratuse ja vaba tahte, rahutuse ja tasakaalu vahekorra.

Esialgu oli plaanis keskenduda Odysseuse rännakutele, ent kui Amar Annuse tõlgitud «Gilgameš» trükist ilmus, oli selge, et ette tuleb võtta ikka n-ö baastekst – esimene kirja pandud eepiline kangelaslugu,» põhjendab valikut Jalakas, lisades, et ta on esietenduse eel üsna elevil. «Minu arvates saab meil valmis üks oluline ja vanasiiras lugu.»

ESIETENDUS

«Gilgameš ehk igaviku nupp»
•    Idee ja lavastus Peeter Jalakas
•    Trupp: Liina Vahtrik, Mari Abel, Riina Maidre, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak, Erki Laur, Mart Koldits, Taavi Eelmaa
•    Lavastus kuulub «Tallinn 2011» kultuuriprogrammi

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles