Briti majandusprofessor arvab, et tõenäoliselt küsib ka Eesti mõne aja pärast Läti kombel IMFilt laenu, ning sama meelt on ajakirja The Economist peatoimetaja asetäitja.
ERR.ee: britid ei näe Eesti ja Läti finantsolukorras suuri erinevusi
8. detsember 2008, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londoni Majandusülikooli finantsturgude osakonna professor ja endine Briti Keskpanga majandusnõunik Charles Goodheart on kindel, et kui investorid lahkuvad Lätist, siis tõmbavad nad otsi kokku ka Eestis, vahendasid ERR Uudised ETV saadet «Aeg luubis».
«Kui üks nendest, näiteks Läti, pöördub Rahvusvahelise Valuutafondi poole, siis kiputakse uskuma, et teised peaksid seda samuti tegema,» rääkis Goodheart. «See võib vabalt nii ka minna - potentsiaalsed investorid ootavad, et jälgida, kuidas erinevad Balti riigid fondiga suhtlevad, enne kui nad tagasi tulevad.»
Majandusajakirja The Economist ajakirjanikud hoiavad silma peal kõigil kolmel Balti riigil eraldi. Läti majandus on palju halvemas seisus kui Eesti oma, sest meil ei ole lätlaste sarnast pankroti äärel olnud Parex Panka ega suurt laenu. Aga nii kahetsusväärne kui see ka ei ole, on Economisti ajakirjaniku Edward Lucase sõnul Läti mured ka Eesti mured.