Eesti peab euroga liitumiseks senisest veel karmimalt riigieelarvet kärpima ning isegi sellest ei pruugi piisata. Löögi alla võivad sattuda nii pensionitõus, vanemapalga kasv kui ka kaitsekulud.
Eurohirm võib nurjata pensionitõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi peakorterist Prantsusmaal Strasbourgis tuli eile Eestile halb uudis. Nimelt kinnitas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia: ta ei usu, et Eesti suudab majanduskriisi ajal hoida oma eelarvedefitsiiti alla kolme protsendi SKTst.
«Ent ma loodan väga, et paari aasta pärast, kui majanduslangus on möödas, mahub Eesti eelarvedefitsiit jälle kolme protsendi sisse,» lausus Almunia. Ta lisas, et loodetavasti on siis ka inflatsioon Eestis piisavalt madal, et euroga liitumine võimalikuks osutub.
Tõsine hoiatus
Teatavasti on euroga liitumise üheks eeltingimuseks, et eelarvedefitsiit ei tohi ületada kolme protsenti SKTst. Rahandusminister Ivari Padari sõnul on Almunia arvamus väga tõsine hoiatus.
Padari väitel on Almunia ka omavahelistes vestlustes tunnistanud, et Euroopa Komisjoni paari kuu tagused ennustused Eesti majanduse käekäigu osas olid liiga optimistlikud.
Seetõttu ongi Padari kinnitusel väga oluline, et esimese kvartali jooksul kärbiks riik eelarvet veel paari protsendi ulatuses SKTst, mis tähendaks 5–6 miljardit krooni.
Kui seni olid ka eelarvekärbete juures mõned «pühad lehmad», mida ei puudutatud, siis seekord on Padari sõnul ainsaks eesmärgiks eurole üleminek. Kärpimisele võivad seega minna ka tänavu kasvama pidanud vanemahüvitise ülempiir, kaitsekulutused ja pensionitõus.
Nimelt peaks alates 1. aprillist pension kasvama 14 protsenti, mis toob riigile kaasa 2,5 miljardi krooni suuruse lisakulu. Kuigi pensionitõusu võimalikuks peatamiseks pole enam palju aega jäänud, ei kipu Padar siiski kiirustama. Ta lausus, et kõigepealt tuleks ära oodata jaanuari ja veebruari maksulaekumised.
Riigikogu IRLi fraktsiooni liige Taavi Veskimägi oli Padarist veel skeptilisem ja leidis, et juba veebruaris tuleks esitada lisaeelarve, kus kulusid kärbitakse vähemalt kaheksa miljardi krooni võrra.
«Ei saa olla muid pühasid lehmasid. Kõigi eestlaste pikaajaline huvi, parandamaks enda heaolu ja tagamaks Eesti julgeolekut, on euro. Kõik muud poliitikad tuleb allutada euroga liitumisele 1. jaanuaril 2011,» ütles Veskimägi.
Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur leiab aga, et isegi euro nimel ei tohi eelarvekärbetega liiale minna – muidu võib ravimine osutuda haigusest endast hullemaks.
Ka Vitsuri hinnangul pole praeguse eelarve juures võimalik kolmeprotsendise eelarvepuudujäägi kriteeriumist kinni pidada ja eelarvet tuleb kärpida. Kui seda aga teha Veskimägi soovitud ulatuses, siis see pigem võimendaks Vitsuri sõnul langust.
Kärped vähendaksid töökohtade arvu, investeeringuid ja palkasid ning tooksid seega kaasa tarbimise ja maksulaekumise languse. See annaks riigieelarvele omakorda uue hoobi, sunniks seda taas kärpima ja tekiks allakäiguspiraal.
«Vaja oleks majandust stimuleerida, mitte piirata. Ainus võimalus on hoida tööhõivet ja vältida tööpuuduse liiga suurt kasvu,» leidis Vitsur.
Hansabank Marketsi analüütik Maris Lauri soovitab aga minna karmide kärbete teed. «Iga asi on võimalik, kui tahetakse,» lausus Lauri. «Viimaste maksulaekumiste andmete järgi on raske näha, et saaks teha selliseid kulutusi nagu riigieelarves planeeritud.»
Allahindlust ei tehta
Lauri sõnul tuleks eelarvet hakata kärpima kohe, märtsikuuni ootamine oleks lootusetu ajaraiskamine. Lauri sõnul on riigieelarve edasiseks kärpimiseks vaja tugevat tahet, sest teha tuleb üpris ebapopulaarseid otsuseid. «Rahvale tuleb selgitada, miks selliseid otsuseid tehakse,» lausus ta.
Pankurina ei tahtnud Lauri näidata otseselt ühelegi kärpimist vajavale riigieelarve kulutusele, kuid ta viitas kaudselt näiteks pensionidele. Öeldes, et alati ei peagi vähemaks võtma, piisab ka sellest, kui kulutusi ei suurendata ehk pensione ei tõsteta.
Lisaks pole kadunud mure inflatsiooni pärast, mis võtab Eestilt võimaluse ka maksude tõstmise teel eelarvepuudujääki vähendada. Ja allahindlust ei kavatse euroga liitumisel Eestile keegi teha – selles olid kõik Strasbourgis euro 10. aastapäeva tähistanud otsusetegijad üksmeelsed.
Vaid peaminister Andrus Ansip oli eelarvekärbete ja euro kasutuselevõtu teemal väga sõnaaher ja saatis pressiesindaja kaudu lakoonilise teate.
«Euro kasutajate ringi pääsemine ei ole poliitilise otsustamise küsimus. Need kandidaatriigid, kes kõik nõuded täidavad, need ka eurotsooni liikmeks saavad. Meie eesmärk on kriteeriumid täita,» sõnas Ansip.