Kunstitudengid kinkisid lastehaiglale puudega laste teraapiavahendeid

Nüüd ootavad nad tagasisidet, et otsustada, kas neist prototüüpidest võiks ka päristooteid valmistama asuda.

Kristel Laurits valmistas heli võimendava pilve, mis on sisuliselt kui pehme mikrofon. Padja sees olevasse mikrofoni saab laps salvestada iseenda juttu või muid helisid ning siis teiste nuppude abil heli kas võimendada või vaiksemaks sättida. «Mõtlesin, et kuulmisprobleemidega lastele võib olla huvitav selle katsetamine,» selgitas ta.

Teiseks valmistas Laurits taktiilse doomino, mille pehmete suurte nuppudega saab mängida doominot, kuid ka last lihtsalt silitada, et ta tunnetaks eri materjale. Nuppe võib eristada nii materjalide kui kujundite järgi, arvestatud on sellega, et puudutuste kaudu saadud info toetab nägemisinfo kasutamist.

«Minu jaoks oli see ka väga isiklik teema, sest mu enda vend on raskelt haige, tervisesse ei saa kergelt suhtuda,» lisas Laurits.

Liisa Aid valmistas arendavad padjad, millel saab harjutada igapäevaseid ülesandeid, näiteks luku lahti- ja kinnitõmbamist, trukkide avamist ja sulgemist. «Padja sees on väike lohuke, kuhu saab peita lapsele huvi pakkuva asja, mis oleks talle üllatus või preemia selle eest, kui ta ülesandega on hakkama saanud,» rääkis Aid. Patju on võimalik rihmadega kinnitada lapse enda või mõne teise eseme külge.

Imbi Ilves valmistas väiksematele lastele sobiva mängukaare. «See on neile privaatseks keskkonnaks, kuhu kas lihtsalt peitu pugeda või omas keskkonnas tegeleda,» rääkis ta. Telgikujulise kaare lakke saab krõpsribadega kinnitada kas katsutavaid või heli tekitavaid esemeid, kaar ise on kerge ja hõlpsalt kokku pakitav, et ei võtaks ruumi.

Stella Kalkuni valmistatud pilv aitab nägemispuudega lastel eristada värve ja kujundeid. Pilve sisse saab panna paberile prinditud kujundeid, tekste või muud ning pilvest rippuvaid erivärvilisi piisku vajutades süttib põlema pilve sees olev valgusti.

Inna Beinar ja Tanja Kuusik valmistasid neli pehmet tegelast – kiisu, jänku, octobus ja poiss. «Need on padjad, mida saab kasutada nii õppimiseks kui lihtsalt vaba aja veetmiseks. Looma taskusse saab panna mingit üllatust,» viitas Beinar jänese taskus leiduvale porgandile või kiisu taskus olnud kalakesele, «või puudutada kohti, mis teevad häält või on eri tekstuuriga, mis arendab motoorikat.» Nii on loomakesed kaunistatud eri tekstuuridega ning sisustatud eri materjalidega. Samuti saab loomi kasutada toetuseks kas kaelale või seljale. Idee selliste loomade valmistamiseks tekkis vaadeldes puudega lapsi, kes pärast tundi valisid endale kallistamiseks patju või muid suuremaid asju, mis neid rahustasid.

Luise Wonnebergeri valmistatud moodulid on samuti mõeldud nii võimlemiseks kui mängimiseks. «Need kuubikud on tuttavad, kuid tavaliselt on need kaetud külma ja ebamugava termatiiniga. Need aga on kaetud tekstiiliga, millel omakorda kujundid. Visuaalsete objektidega tegelemine võimendab ka tajumise ja paremat teadvustamist,» põhjendas kursust juhendanud Kärt Ojavee. «Samal ajal kui laps füsioteraapias harjutustega tegeleb, saab ta õppida näiteks klotside kujundeid ära tundma.» Moodulid on omavahel ühendatavad magnetiga.

Tarvilikud asjad

Lastehaigla taastusravi osakonna füsioterapeut Kirsti Pedak ütles, et vahendid võetakse kindlasti väga aktiivselt kasutusse ja tunduvad väga asjalikud. «Eriti meeldib materjalide valik, sest haigla on karm koht, kus on ranged nõuded hügieenile. Need siin on korralikult puhastatavad. Samuti meeldis mulle kinnituste variant – tavaliselt kasutusel olevad krõpsud kuluvad kiiresti, aga siin kasutatud magnetid on ju füüsikaliselt igavesed.» Ta arvas, et mitmeid kingitud asju soovitab ta ka emadele.

Pedakule jäid kõigepealt silma erikujulised padjad. «Need on polüfunktsionaalsed ja hästi rakendatavad nii asendravis kui tunnetuse, korrektse istumis- või lamamisasendi õppimiseks, mis on nende laste puhul hästi oluline, et vältida tekkivaid deformatsioone. Ma arvan, et need on ka lastevanematele vastuvõetavad, sest on hästi lihtsa disainiga ja mitmeti kasutatavad.»

Pedaku sõnul käib aasta jooksul lastehaigla taastusravi osakonnas ravil mitusada last. «Käib lapsi praktiliselt vastsündinust kuni 16 eluaastani, regulaarselt graafikute alusel meil taastusravis. Meil käib väga raske liitpuudega lapsi, aga ka kergemate probleemidega, näiteks enneaegsed.»