Ligi 63 protsenti liikluses hukkunutest ei olnud liiklusõnnetuses põhjustamises ise süüdi, rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt täna siseministeeriumis 2011. aasta statistikast ülevaadet andes.
Enamik liikluses hukkunutest polnud õnnetuses ise süüdi
23. jaanuar 2012, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmine aasta ei olnud väga meeldiv, sest liikluses hukkunute arv oli kõrge. Oleme uuesti 2009. aasta tasemel,» tõdes Küüt.
Mullu hukkus liikluses 101 inimest, samas kui aasta varem jättis liikluses elu 79 inimest. Seega on kasv 27,8 protsenti. Hukkunutest oli autojuhte 34, jalakäijaid 26, kaasreisijaid 23, jalgrattureid 13, mootorrattureid 4 ja veoautojuhte 1.
«Neist 36,6 protsenti olid liiklusõnnetuse põhjustamises ise süüdi, mis tähendab, et ülejäänud, suurem osa, ei olnud ise süüdi,» tõdes Küüt. «72 protsenti hukkunutest olid mehed, kes ongi riskialtimad. Erinevad uuringud näitavad, et 90 protsenti meestest ületab maanteel kiirust, naiste protsent on 80 juures.»
43,5 protsenti hukkunutest ei kasutanud turvavarustust ja hukkunute keskmine vanus oli 35 aastat. Kui rääkida liiklusõnnetuse põhjustajatest, siis nende profiil on järgmine: 72 protsenti on mehed keskmise vanusega 35 eluaastat, keskmiselt 10,6- aastase juhistaažiga, 29 protsendil oli joove , 38 protsenti valib ebaõige sõidukiiruse ja 37 protsenti ei kasuta või kasutab valesti turvavarustust.
«Raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste põhjused on eeskätt kiiruse ületamine, joobes juhtimine ja turvavarustuse mittekasutamine,» loetles Küüt. «Kui vaatame järelevalve käigus väljaselgitatud rikkumisi, siis just nendele oleme tähelepanu pööranud.»
Politsei statistika järgi registreeriti mullu 49 116 kiiruseületamist, 2010. aastal oli see arv 46 547. Kiiruskaamera fikseeritud kiiruseületamiste kohta saatis politsei 2011. aastal välja ligi 61 000 hoiatustrahviteadet. Valdav osa hoiatustrahvidest jäid 9-18 euro juurde. Enim registreerisid kiiruskaamerad rikkumisi 70 km/h alades.
Mullu tuvastas politsei joobes sõidukijuhte 11 432, 2010. aastal aga 7 616. Eriti palju kasvas kergema alkohoolse joobega (alkoholisisaldus veres 0,2-0,49 milligrammi) juhtide arv, mida tuvastati 2010. aastal 1427 korral ning 2011. aastal koguni 3 559 korral.