Eesti Energia juht Sandor Liive ütles Postimehele, et majanduskriis sunnib ettevõttele peale karmi kokkuhoiukava; Eesti majanduse elavdamiseks tasuks kaaluda tulumaksu vähendamist ja riigieelarve päästmiseks ettevõtete tulumaksu taastamist.
Liive: elektrijaamad võivad kriisi pärast ehitamata jääda
2. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida teha, et Eesti kiiremini kriisist välja tuleks?
Kui võtame Läti ja Suurbritannia näited, siis lõunanaabrid tõstsid käibemaksu, saareriik vähendas. Küsimus on lähenemises.
Britid üritavad majandust elavdada. Praegu on mõni asi Londonis odavam kui eurotsoonis. Raha kurss mängib ka oma osa, aga taksosse istumine on praegu Londonis odavam kui Tallinnas.
Ma oleks väga ettevaatlik maksude tõstmisel, sest see tapab ettevõtluskeskkonna. Eurotsooniga liitumine on hästi oluline, et võtta investoreilt valuutakursi risk.
Oluline on haridussüsteemi kaudu ettevõtlikkust propageerida. See on suur probleem, kui noorte seas on kõige popim eriala avalik haldus. Ka ministeeriumidesse on ju vaja tööle ennekõike spetsialiste.
Kindlasti ei tohi tappa seda, mis Eestis olemas on. Energeetikas on meil põlevkivienergeetika oskusteave. Suhtumine põlevkivisse on ju olnud Eestis väga erinev. Meil on läinud palju energiat põlevkivi eest võitlemiseks. Põlevkivienergeetika tehnoloogia rakendamine võiks olla Eesti nišš maailmas.
Aga ühte kindlat retsepti ei ole kriisist välja tulemiseks.
Maksude osas on investoreile tähtis tulumaks. Minu meelest tasuks kaaluda tulumaksumäära vähendamist, ja et riigi tulud ei saaks kahjustatud, siis tuleks ettevõtete tulumaks taastada. Praegu maksustatakse ettevõtlustulu siis, kui dividende välja võetakse, ning jääb petlik mulje, et kui dividende ei võta, siis justkui ei maksagi tulumaksu, aga nii kui tulu liigutad, siis maksad.
Tööjõukulud on meil samuti kõrgelt maksustatud, tulumaks on ka osa tööjõukuludest.
Kui palju sel ja järgmisel aastal elektritarbimine Eestis väheneb?
Viimastel kuudel on elektritarbimine Eestis hakanud vähenema. Jaanuari absoluutnumbrid kasvasid, aga kui kõrvale jätta see, et ilm oli külmem kui mullu ja kaod väiksemad, siis tegelik tarbimine vähenes jaanuaris 3,8 protsenti.
Elektritarbimine on sõltuvuses majanduskasvust. Reegel on see, et kui majandus kasvab kümme, siis elektritarbimine viis protsenti. Esialgsed andmed näitavad, et see seos toimib ka majanduslanguse ajal.
Oleme valmis, et tarbimine kukub kümme protsenti. Väga palju sõltub suurtest klientidest.
Väetisetootja Nitrofert seisab praegu, selle ettevõtte tarbimine on 3–5 protsenti Eesti tarbimisest. Jaanuaris Nitrofert veel töötas, veebruaris seisab.
Majanduslangus tähendab meile väiksemaid tulusid.
Millal elektrihind langeb?
Elektrihind on riiklikult reguleeritud. Nii nagu pole olnud kiireid hinnatõuse, pole oodata ka kiireid korrektsioone teisele poole.
Praegu plaani elektrihinda alandada ei ole. Vastupidi, konkurentsiamet on hinda määrates arvestanud hinna sisse kolmeprotsendilise tarbimise kasvu.
Praegu müük väheneb ja rahahulk, mida pidime teenima, jääb tulemata. Kulude vähendamist alustasime juba eelmise majandusaasta algul aprillis, praegu tahame viia kontserni püsikulud tagasi 2007. aasta tasemele.
Kas sellest piisab?
Kõik sõltub sellest, kui kaua kriis püsib.
Mida püsikulude vähendamine tähendab? Koondamisi, jaamade sulgemisi?
Tähendab seda kõike. Tööjõukulu on suur, sellega tegeleme, et asju efektiivsemalt teha.
Remontide tegemist jaamades vaatame üle. Narva jaamades on olnud eesmärk 200 miljonit krooni kokku hoida, 150 miljonit oleme aastaga kokku hoidnud.
Praegu kaalume Balti elektrijaama sulgemist kolmeks suvekuuks. See on hästi raske töö, valuline ja tekitab pingeid.
Ametiühing protestib, et te ei kuula neid. Kas hakkate neid rohkem kuulama?
Ametiühingul on ka keeruline aeg. Varem oli küsimus selles, et kuidas majanduskasvu ajal kasumist töötajatele suurem tükk kätte saada, siis praegu on olukord muutunud.
Ametiühingu jaoks on juba see väga hea tulemus, kui palgad jäävad samaks. Varem oli diskussioon selle üle, et kas palk tõuseb 10, 20 või 30 protsenti. Ka ametiühing peab aru saama, et majandusolukord on muutunud.
Kas Eesti Energias jäävad palgad samaks?
Praegu on eesmärgiks vaatamata langevale majandusele ettevõtte kasumlikkus säilitada. Praegu töötame plaaniga, et palgad on külmutatud.
See kokkulepe on ka ametiühingutega sõlmitud, mõne ametiühinguga on kõnelused pooleli. Aga ma ei välista, et peame minema palkade kallale, praegu püüame teha nii, et me ei peaks seda tegema.
Kui suur on püsikulude kärbe, kui tahate minna 2007. aasta tasemele?
Suurusjärk on umbes 300 miljonit krooni.
Kas praegu on Eesti Energia kasumis?
Jaa, oleme kasumis. Oleme väga kapitalimahukas tööstusharu, kui meie läheme kahjumisse, siis see on juba suur probleem. Ei saa võrrelda meie kasumiaruannet firmadega, kel põhivarad on väikesed. Kui pole kasumlikkust, pole investeerimisvõimet.
Oleme tööstusharu, mis peab vaatama mitu majandustsüklit ettepoole. Peame vaatama kaugemale kord sajandis toimuvast majanduskriisist. Majanduskriisi ajal ettevõte likviidsusega mängida ei saa, seda tuleb hoida.
Kui uusi investeerimisallikaid peale ei tule, tuleb vähendada jõuliselt investeeringuid. Meil on investeeringuid, mida peame kindlasti ära tegema, umbes 1,5 miljardit krooni ehk pool meie äritegevuse rahavoost. Ülejäänu teeme sõltuvalt finantseerimisest. Meil on enda jaoks tehtud selge kriisikava.
Mis mahub 1,5-miljardilisse investeerimisplaani?
Kohustuslikud asjad – kui kallur läheb katki, siis tuleb uus osta, kui alajaam puruneb, siis uus ehitada. Elektrivõrguga liitumised.
Novembris oli meil arvetel kaks miljardit krooni vaba raha, praegu alla miljardi. Rahavaru meil veel jätkub, aga läbirääkimised käivad laenulepingute sõlmimiseks.
Laenu ei pidavat enam saama, aga mõned ettevõtted siiski saavad laenu?
Me ei ole veel midagi alla kirjutanud. Rahvusvahelised kapitaliturud, mis oli seni meie põhiline finantseerimisallikas, on liiga kallid. Meie 2020. aasta võlakirjade, mille maht on 300 miljonit eurot, intress aastas on 4,5 protsenti. Kui keegi ostab praegu seda võlakirja, saab ta tootluseks kahekohalise numbri.
Elektrivõrgu kapitali tootlus, mida konkurentsiamet lubab, on umbes 6,5 protsenti. 12-protsendilisi võlakirju sellistes tingimustes müüa ei ole võimalik.
Finantseerimisallikaks on arengupangad – KfW (Saksamaa riiklik finantsasutus Kreditanstalt für Wiederaufbau – toim), NIB (Põhjamaade Investeerimispank – toim) ja EIB (Euroopa Investeerimispank – toim). Jälle on saabunud aeg, mil laenulepingu alla kirjutamine on suur sündmus.
Missugune on teie suurte investeeringute pingerida?
See on arutelu küsimus. Kui kõiki ei saa teha, siis tuleb teha kõige kasumlikumaid projekte.
Eesti valitsus on võtnud endale eesmärgi 15 aastaga kogu elektritootmine nullist uuesti üles ehitada. Kas see liiga suur tükk ei ole?
15 aasta perspektiivis ei ole see väga vale eesmärk.
Lähiajal kirjutame alla lepingu Narva elektrijaamade vanadele plokkidele väävlipuhastusseadmete paigaldamiseks, see lubab vanu plokke ka pärast 2016. aastat kasutada. Aga nad ei saa lõpmatuseni töötada, kunagi need väsivad ära.
Päris uued on meil kaks uut plokki Narvas ja taastuvenergia investeeringud. See on väga õige, et elektritootmisse tuleb kõvasti investeerida.
Valitsuse 15 aasta kava maksab 100 miljardit krooni. Kust see raha võtta?
Kõik me loodame, et finantskriis lõpeb varsti. Kui kaua kriis kestab, seda me ei tea.
Kindlasti ei tee neid investeeringuid üks firma. Hästi oluline on, et elektrimajanduse arengukava paneb paika, mida riik tahab saavutada, ja investorid saavad siis teha oma otsused.
Kui suurt osa kodumaisest elektritootmisest tahab Eesti Energia tulevikus omada?
Oleme energeetikas oluline tegija. Osa asju teeme meie ära.
Põlevkivienergeetikas oleme meie tegijad. Avameretuulepargid tulevad mitme firma koostöös.
Tuumajaam on pikem projekt ja meil ei ole vaja muretseda selle üle, kes saab investeerida. See on väike mure, kui on rohkem investoreid kui projekte.
Miks on tuumajaam Eesti Energia jaoks nii tähtis?
Tuumaenergial on tulevikus suurem roll kui praegu, arvestades keskkonnakaitsetrende. Selle aasta lõpus on oodata post-Kyoto lepet. Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise piiramine euroliidus jätkub.
Teine põhjus on see, et põlevkivi ei ole lõputu ja põlevkivist saab ka muid tooteid. Õlihind on praegu kaks korda madalam tasemest, kus see oleks atraktiivne alternatiivsetele õlitootmisviisidele, aga pikaajalises perspektiivis hakkab nafta hind uuesti tõusma.
Mida ütlete inimesele, kes puhkes nutma, kuuldes teie plaanist teha Keibu lahe äärde või Pakri saarele tuumajaam?
Inimeste suhtumise võtab kokku väljend not in my backyard – mitte minu tagaaeda. Tuumajaama asukoht sõltub paljudest tingimustest, üks on geoloogiline sobivus, teine on sügav meri jahutusvee jaoks ja kolmas see, et läheduses elaks vähe inimesi.
Tuumajaamaprojekt on kindlasti avaliku arutelu teema. Vajalik on diskussioon asukoha läheduses elavate inimestega. Soomes on see protsess läbitud mitu korda, Eestis tuleb see tee samamoodi läbi käia. Aga see on mõistetav, sest keegi ei taha, et tema vaiksest taluhoovist läheks läbi maantee, elektriliin või tuleks sinna tuulik.
See on inimlikult arusaadav, aga kõik me tahame kiireid maanteid ning kindlat ja odavat elektrit. Asukoht tuleb valida võimalikult avalikult, et sõeluda välja parim koht projekti jaoks.
Kuuest kohast parim on Pakri?
Seal on mitu head asja. Suur-Pakri on mahajäetud saar, kaugus Tallinnast lubab tuua soojatoru pealinna. Sellega saaks gaasisõltuvusest lahti. Elektri ja soojuse koostootmine tuumajaamas ainult suurendab efektiivsust.
Paldiskis on tuumareaktori kogemus olemas, kaks allveelaeva reaktorit on seal olemas olnud. Suur-Pakri on huvitav koht, aga hinnata tuleb ka teisi kohti.
Kas Lätis on eesmärgiks Latvenergo välja süüa?
Ei, sajaprotsendilist turuosa on kallis ülal pidada. Lätis on meil praegu viieprotsendiline turuosa, eesmärk on kümnendik turust järgmisel aastal.
Vabaturu eelis on see, et saab valida kliente. Lätis on meil läinud hästi, kuigi nende majanduses on veel keerulisemad ajad kui Eestis, siis tagasilööke meil ei ole, lepingud peavad ja firmad maksavad.
Mis teie Põhjamaade turu haaramise plaanist saanud on?
Oleme sealsel elektrikaubanduse turul aktiivsed, kaupleme Estlinki kaabli kaudu Nord Poolil (Põhjamaade elektribörs – toim), kasutame sealset kõikuvat hinnataset, et enda jaoks parimatel hetkedel hinda lukku lüüa. Me müüme seal nii Narva jaamade kui ka Leedu Ignalina elektrit.
Praegu meil ei ole konkreetset investeerimisplaani Soome või mõnda teise Põhjamaa riiki. Pikas perspektiivis me ei välista seda. Tuumajaama osas töötame ju endiselt kolmel rindel.
Leedus läheb energia siseküsimustele, põhitähelepanu on Eesti jaamal, aga me ei välista olukorda, et saame osaluse mõnes Soome tuumajaamas. Me ka ostame sealt, kui hind odav.
Kuidas teil kahe nädala eest Tartu suusamaratonil läks?
490. koht, aeg alla nelja tunni. Säilitasin oma stardikoha, olen paremaid kohti saanud. Väikese treeningu pealt tubli keskmine tulemus.