Kesine sise- ja välisnõudlus viis Eesti tööstuse jaanuaris vähemalt viimase 14 aasta suurimasse langusesse ja tänavu ei ole olukorra paranemist loota.
Tööstust tabas äkiline langus
4. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööstusettevõtete toodang vähenes jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 27 protsenti, suurimad kukkumised toimusid ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmises. Eelmise aasta oktoobrini oli langus 5 protsenti, oktoobris-novembris 15 protsenti ja detsembris juba 22 protsenti, millega Eesti oli Euroopa Liidus kõige kehvem.
Jaanuarikuus vähenes müük nii kodumaisele kui ka välisturule ligi kolmandiku võrra.
«Langus on suur ja väga ühtlane nii sise- kui välistarbimise osas. Selleks aastaks on meil suhteliselt pessimistlik nägemus ja olulist paranemist ei ole põhjust loota,» tõdes SEB analüütik Ruta Eier.
Analüütik ootab selleks aastaks keskmiselt 20-protsendilist tööstustoodangu langust. Jaanuarikuu põhjal pank prognoosi Eieri sõnul veel üle ei vaata.
Katastroofilised numbrid
Suurima languse teinud ehitusmaterjalide tööstuses puudutab see valusalt juba pooli selle ala töötajatest.
Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuht Enno Rebane ütles, et langus algas juba eelmise aasta esimeses kvartalis ning on kogu aeg süvenenud.
Novembrist on tööstusharu numbrid tema sõnul juba katastroofilised, aasta algus paneb aga ellujäämisele mõtlema.
Paranemine välisturgudelt
Mis saab edasi? «Ausalt öelda ei oska praegu helgeid momente näha,» vastas Rebane.
Eesti suurim eksportöör elektroonikafirma Elcoteq koondas kolme nädala eest viiendiku töötajaskonnast ehk 385 inimest ja loodab aasta lõpuni stabiilselt tootmist jätkata. Siiski ei välistanud ettevõtte kommunikatsioonijuht Mart Soonik, et kliendid võivad praegusel heitlikul turul iga hetk oma tellimusi vähendada ja siis olukord muutub.
Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal olid ettevõtjate hinnangud praegusele olukorrale ja tulevikuväljavaadetele valdavalt negatiivsed. Peamiseks probleemiks on endiselt vähene nõudlus, tööstusettevõtetel oli tellimusi tugevasti alla tavapärase taseme nii sise- kui ka välisturul.
Millal olukord paraneb, ei julgenud keegi Postimehe küsitletutest täpselt prognoosida. Millalgi see toimub, sest majandustsüklid pöörduvad mingi intervalliga olenevalt nõudlusest-pakkumisest, arvasid nad. Ühes olid analüütikud sarnasel arvamusel – paranemine peab tulema välisturgudelt.