Politseinik rikkus kolleegide töö

Värske kohtuotsuse kohaselt hoiatas Pärnu kriminaalpolitsei jälitusgrupi juht Henn Koolmeister suvepealinna tuntud kriminaali tema suhtes toimunud aktiivsest jälitustööst.

Oli 2010. aasta lõpp. Euro tulekuks valmistunud politsei töötas läbi riskistsenaariume, et vältida ohte, mis võivad kaasneda suurte sularahavedudega. Ühe huvitava jälitusinfo põhjal algatas Lääne prefektuuri organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse osakond (OKO) kriminaalmenetluse.

Uurijaid huvitavaid isikuid kuulati pealt ja tehti muid jälitustoiminguid. Euro saabus Eestisse siiski rahulikult, kartused osutusid asjatuks. Uurijaid huvitas, miks neile laekunud info tõenäolisest kuriteost siiski tõeks ei osutunud.

Et uurimise fookuses oli tuntud Pärnu kriminaal – nimetame teda X-iks –, töötati läbi kogu temaga seonduv info. Vastust vajas küsimus, kas keegi võis X-ile operatiivinfot lekitada. Uurimise järel jäi sõelale vanemuurija ja Pärnu politsei jälitusgrupi juht Henn Koolmeister (45).

Hea ja kogenud politseinik, kohaliku rahvakohtuniku poeg ja Pärnu meeste korvpalliliiga eestvedaja. Andmetöötlus näitas, et Koolmeister oli politsei salajases andmebaasis KAIRI uurinud näiliselt igasuguse põhjuseta OKOt huvitanud X-i suhtes toimunud uurimist.

See kriminaalasi oli Koolmeistri menetlusest väljas, niisiis poleks tal nende andmetega asja pidanud olema. Ometi oli Koolmeister asjade kulgu mitmekuiste vahedega – korra 2010. aastal ja kaks korda 2011. aastal – KAIRIs vaatamas käinud. Et kohalikul politseil oli X-i vastu püsiv huvi, polnud selles pealtnäha midagi erilist.

Ent oli üks nüanss – politsei- ja piirivalveameti sisekontroll selgitas välja, et eelviimase ja viimase vaatamise vahepeal sõitis Koolmeister juba koolipõlvest tuttava X-iga tolle töö juurde kohtuma.

Poolteist tundi kestnud kohtumisel teatas jälitusametnik muu hulgas, et on lugenud X-i telefonikõnede pealtkuulamistest tehtud stenogramme. «Samuti andis ta mõista, et X-i osas on teostatud varjatud jälgimist,» seisab riigiprokuratuuri hiljem esitatud süüdistuses. «Ka hoiatas Koolmeister X-i ja selgitas, mis meetoditega menetlust läbi viiakse.»

Kriminaalasi oli samal ajal endiselt menetluses. Süüdistuse kohaselt oli plaanis isikute hilisem kinnipidamine. Koolmeistri hoiatuse tõttu jooksis uurimine ummikusse. Kriminaalasi lõpetati veel samal aastal ehk üksteist ja pool kuud pärast selle algatamist.

«Koolmeistri tegevus raskendas oluliselt tõendite kogumist, kuna oli alust arvata, et X, saanud teada jälitusmenetlusest, oskas hoiduda ja teadlikult oma tegevust suunata, et vältida kuriteona karistatava teo tuvastamist,» seisab hiljem esitatud süüdistuses.

Peale Koolmeistri sai algselt kuriteokahtlustuse teinegi ametnik, kes oli koos vanem­uurijaga X-iga operatiivkohtumisel käinud. Tema ütluste järel sai politseinikust hiljem siiski kriminaalasja tunnistaja.

Riigisaladusega kaitstud jälitusandmete ebaseadusliku avaldamise süüdistuse sai vaid Koolmeister. Ülekuulamisel ja hiljem kohtus väitis mees, et avaldas andmeid vaid selleks, et saada X-ilt politseid huvitanud informatsiooni. Ehk siis käis koputajat politseislängis öelduna «lõhkumas».

Kohtuistung Pärnu maakohtus kuulutati riigisaladuse kaitse tõttu kinniseks. 18. juunil tunnistas kohus Koolmeistri süüdi ja mõistis talle karistuseks riigiprokurör Helga Adamsoo nõutud kahe aasta pikkuse tingimisi vangistuse.

Aastatega väljateenitud politseipensionist jäi Koolmeistril staažist puudu mõned aastad. Tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve kaebas otsuse ringkonnakohtusse edasi.

KOMMENTAAR
Andres Sinimeri
Lääne prefektuuri koordinatsioonibüroo juht

Tegemist on veel jõustumata kohtuotsusega. Andmebaasi Kairi osas kehtivad politseis väga karmid reeglid. See on töövahend, kust päringuid on lubatud teha vaid otseselt tööülesannetest tulenevalt – selliselt tagame nii delikaatsete isikuandmete kaitstuse kui ka menetlus­info konfidentsiaalsuse.

Süüdistatav: sain kontaktisikult hoopis ise tööks kasulikku infot

Kohtus süüdi mõistetud Henn Koolmeister nimetab süüdistust ja kriminaalasja otsituks.

«Põhimõtteliselt tegelesin ma sellel kohtumisel (kui mees kohtuotsuse põhjal X-ile infot lekitas) ühe info kontrollimisega ja oma küsimusele sain ka vastuse. Ma sisestasin selle info ka Kairisse, kuid millegipärast ei ole kohus seda nüanssi üldse arvesse võtnud,» rääkis Koolmeister Postimehele.

Koolmeistri sõnul on naeruväärne väita, et X sai politsei jälitustoimingutest teada tema kaudu. «See inimene on olnud nii politsei kui ka maksuameti püsivas huviorbiidis. Ta teab aastaid, et teda pidevalt jälgitakse,» rääkis Koolmeister.

«Ta saab korra kvartalis uurimisasutuselt seadusega ettenähtud teateid, et tema suhtes on tehtud teatud jälitustoiminguid. Ta näeb enda ümber toimuvat iga päev – kahtlaseid autosid, fotoobjektiive ja muudki. Mil moel pidi minu antud info teda selles teadmises edasi aitama? See on sama, mis väita, et fakt, nagu tuleks teisipäeva järel kolmapäev, on tegelikult suur saladus.»

Koolmeistri väitel oli ta jälitusametnikuna X-i puudutanud infot vaadanud andmebaasist eri aegadel ilmselt sadu kordi. «Seda inimest lihtsalt teavad Pärnus kõik. Mitte nüüd mingi suur autoriteet, vaid pigem tavaline tegija. Ma läksin tol korral tema käest infot ostma ja sain selle ka kätte.»

Koolmeistri väitel kinnitas X Pärnu maakohtu tunnistajapingis samuti, et mingit salajase jälitusinfo edastamist pole toimunud. «Mina ei tea, miks mulle sellist asja oli vaja korraldada,» ütles ta.

Koolmeister jõudis politseis töötada 20 aastat, neist kriminaaljälituses 17,5 aastat. Viimase aasta enne süüdimõistmist töötas ta korrakaitsepolitseinikuna arestimajas.