Eesti tööjõu-uuringute andmed võimaldavad teha järelduse: mitte-eestlaste olukord on olnud majanduskasvu aegadel tööturul dramaatilisem kui eestlastel.
Majanduskasv suurendas tööturul eestlaste edu
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
11. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskest inimarengu aruandest selgub, et kui 2001. aastal oli mitte-eestlaste töötuse määr eestlaste omast 1,6 korda kõrgem, siis tunamullu juba 2,4 korda.
Portaali Rate.ee looja, Rate Solutionsi tegevjuht Andrei Korobeinik tunnistas, et peamiseks põhjuseks on mitte-eestlaste keelebarjäär. «Eesti keel on teiste keeltega võrreldes päris keeruline. Mina tundsin alles ülikooli lõpus, et eesti keelega pole probleemi,» märkis ta.
Korobeiniku hinnangul võtab seetõttu mitte-eestlastel ka n-ö start rohkem aega. «Kui nad on juba 30. aastates, siis võib-olla ei jõua nad enam konkureerida. Arvan, et kümne aasta pärast on olukord juba parem,» prognoosis ta.
Samas selgub uuringuist, et isegi noortel, kes oskavad hästi eesti keelt ja kel on siinne kodakondsus, on eestlastest eakaaslastest 1,6 korda väiksem võimalus ametiredelil tippu jõuda.
Siiski on majandusedu aastatel eestlaste edumaa tippametite hõivamisel mõnevõrra kahanenud. Kui 2001. aastal töötas juhtide või tippspetsialistidena alla 30 protsendi eestlastest ja 15 protsenti mitte-eestlastest, siis 2006. aastal olid näitajad vastavalt 31 ja 19 protsenti.
Maksuameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov tunnistas, et on puutunud kokku teatud eelarvamustega, mis aga suhtlemise järel on kadunud. «Olen siiski veendunud, et selles tööjõuturu osas, kus keeleoskus on kriitilise tähtsusega, on eestlasel ja hea keeleoskusega mitte-eestlasel Eestis üldiselttäiesti võrdsed võimalused.»
Jegorovi hinnangul võivad kõige kehvemas olukorras olla tööturul need, kelle haridustee piirdus põhi- või keskkooliga ja kelle keelteoskus on puudulik. «Kusjuures siin pole oluline, kes on see inimene rahvuselt, mistõttu ma ei mõtle üksnes kehva eesti keele oskust,» sõnas ta.
Tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi märkis, et teenindussektoris, aga ka paljudes teistes valdkondades on eesti keelt oskamata töö leidmine praegu tunduvalt keerulisem.
Erilist vahet eestlasest ja mitte-eestlasest töötu vahel Labi sõnul siiski pole. Erialade puhul on tema sõnul väike erinevus selles, et metalli- ja aparaadiehituse sektori töösoovide ja omandatud erialaga inimesi on rohkem just venekeelse elanikkonna seas. «Eesti rahvusest kliendid ei soovi nii väga metallisektorisse rakenduda. See nähtub ka ümberõppes – näiteks enamik keevitajakoolitusi Tallinnas on just venekeelsetele gruppidele,» nentis Labi.
Töötuse tase
2001.–2006. aasta keskmine, %
Eestlased 7,8%
Mitte-eestlased 14,6%
Sh Eesti kodakondsus 12,3%
Sh hea eesti keele oskus 10%
Sh halb eesti keele oskus 16,3%
Allikas: Eesti tööjõu-uuringud 2001–2006