OSCE: Valgevene valimised polnud vabad
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
24. september 2012, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/09/24/1337970t1h03b0.jpg)
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejate hinnangul ei olnud eile Valgevenes toimunud parlamendivalimised vabad ega demokraatlikud.
OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo vaatlusmissiooni juht Antonio Milošoski seadis täna kahtluse alla häältelugemise usaldusväärsuse.
«Valimisprotsessi kvaliteet halvenes häälte lugemisel, mitmes jaoskonnas ei lubatud valijatel häältelugemises osaleda,» ütles Milošoski.
Tema sõnul koges ta vaatlejana ise seda, et valimiskomisjoni esimees eemaldas teda häältelugemise jälgimise juurest.
Milošoski ütles, et ta on olnud Valgevenes võistlusliku vaimu tunnistajaks hoki- ja jalgpalliväljakul, kuid mitte poliitikaareenil.
«Mul paluti laua juurest, kus hääli kokku loeti, minna seitse-kaheksa meetrit eemale. Hiljem kuulutas komisjoni esimees lihtsalt tulemused välja, ilma et vaatlejatel oleks olnud võimalus häältelugemise protseduuri tunnistajaks olla,» selgitas Milošoski.
Vaatlusmissiooni koordinaator Matteo Mecacci ütles oma avalduses: «Need valimised ei olnud algusest peale võistluslikud.»
Milošoski ütles omakorda, et ta on olnud Valgevenes võistlusliku vaimu tunnistajaks hoki- ja jalgpalliväljakul, kuid kahjuks mitte poliitikaareenil.
Parlamendi alamkoja valimistel ei osutunud valituks ükski opositsiooni esindaja, selgus keskvalimiskomisjoni veebilehel avaldatud tulemustest.
Uute saadikute seas on kolm esindajat komparteist ja üks agraarparteist. Mõlemad erakonnad avaldasid valimiste eel toetust president Aleksandr Lukašenka valitsusele.
Alamkoja 110 kohale kandideeris üle 290 inimese, kuid suur osa neist on senised parlamendiliikmed, kõrged ametnikud või riigiettevõtete juhid.
Nädal enne valimisi võtsid kaks suuremat opositsiooniparteid oma nimekirjad tagasi ja kutsusid rahvast valimispäeval koju jääma, mistõttu oli valimistel esindatud vaid käputäis opositsioonikandidaate.
Euroopa viimaseks diktaatoriks nimetatud Lukašenka põhimure oli valimisaktiivsus, sest kui osalusprotsent jäänuks alla 50, tulnuks valimisi korrata.
Komisjoni informatsiooni kohaselt oli osalusprotsent valimistel koguni 74,3.