Äsja lõppes kolm ööd ja päeva kestnud Tallinn Music Week – hiigelfestival, mille mõte oli tutvustada Eesti bände välismaa muusikatööstuse šeffidele. Kas mõnel nendest 65 esinejast ka näkkas, küsisime ürituse peakorraldajalt Helen Sildnalt.
Koos internetiga kogus Tallinn Music Week rohkem kui 30 000 külastajat
31. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas läks?
Raske on praegu isegi endal uskuda, kui hästi. Mis tõestab muidugi, et oli viimane aeg midagi sellist korraldada.
Alustasime neljapäeval esimese väljamüüdud kontserdiga Rockstarsis, mis oli legendaarse soome indileibeli Stupido sünnipäevapidu. Von Krahli kontserdid müüdi välja esimeste tundidega. Näha oli, et tegu polnud vaid tavapärase nädalavahetuse klubipublikuga, vaid et kohale oli jõudnud ka ürituse idee ja sõnum – programmid näpus, tuldi õigetesse klubidesse kindlaid bände vaatama. Nii sai iga bänd lisakuulajaid ka Eestist, mis ehk mõjutab plaadimüüki.
Kontserdikohad olid kõik eri karakteri ja fiilinguga. Mustpeade Majas sõbralik, hubane ja intiimne, Rotermanni jahulaos moodne ja innovatiivne, Juuksuris omamoodi tore, Hollywoodis sai kogeda suure lava tunnet, NO99s toimis džässi-folgi programm kahel korrusel hästi, Tapperis oli ehe raskema roki teema jne.
Tõestus, et Eesti muusikutel on nii suur ja entusiastlik kodupubliku toetus, on kirjeldamatult oluline.
Palju rahvast käis?
Kahe põhiõhtu peale kokku nõks üle 4000 külastaja.
Veebistatistika räägib meile ka sellistest faktidest: välisriikidest külastati ürituse saiti 53 riigist! Tippkümme: 1. Eesti, 2. Soome, 3. Suurbritannia, 4. Rootsi, 5. Saksamaa, 6. Läti, 7. USA, 8. Taani, 9. Leedu, 10. Norra. Meie veeb sai paari nädalaga kokku 26 400 külastust!
Mida väliskülalised arvasid?
Kõik tulid null-ootustega ja see, mis neid ees ootas, oli mitu korda positiivsem, kui keegi neist osanuks kujutleda.
Tallinnas on nii palju põnevaid väikeseid klubisid-baare, mis ei ole live-klubiks ehitatud, aga on täiesti unikaalsed kohad: mõelge ise, jalutad imposantsest ja väärikast NO99 teatrist tillukesse Balou lounge’i, mis on ehitatud keskaegse linnamüüri sisse!
Miljöö on ääretult oluline, kui ootame väliskülalisi. Tähtis on ka professionaalne organiseerituse tase ja minu suurim kompliment oli, kui By:Larmi korraldajad arvasid, et sama taseme juurde, kui meil siin esimesel korral kolme kuuga õnnestus, jõudsid nemad Norras umbes seitsmendal korraldusaastal...
Kõige olulisem aga loomulikult: eranditult kõik olid rabatud meie bändide tasemest, huvitavad, maitsekad, omanäolised, entusiastlikud bändid. Näha oli, et tööd oli kõvasti tehtud – konkreetsed lühikesed ja löövad kavad, kus välja pandi parim.
Kas mõni bänd sai kutse ka mõnele festivalile või hoopis plaadilepingu? Või piirdus asi esialgu nimekaartide jagamisega?
Loomulikult ei käi see nii, et üleöö teeks keegi ära plaadilepingu. Tuleb olla realistlik – paljud meie külalised olid esimest korda Eestis. Nad said teada, et meil ÜLDSE mingit muusikat tehakse. See on alles pinnas, mida tuleb nüüd hakata suure tööga harima.
Millistest bändidest kuluaarides räägiti? Olen kuulnud, et näiteks Röövel Ööbikust ja Popidiotist.
Mitmed külalised mainisid ka bändide nimesid. Need on aga kontakti niidijupid, millega tuleb edasi tegeleda. Ilmselgelt ei saa meie organisatsioon kõigi bändide eest seda kommunikatsiooni edasi hallata, bändid peavad nüüd ise edasi suhtlema.
Kas bändid said esinemise eest raha ka? Ilmselt mitte...
Ei. Kõik bändid esinesid tasuta. See on ainus moodus, kuidas seda üritust on võimalik korraldada. Eelarve kulus sellele, et bändidele promo teha, tehnikakulud katta ja väliskülalised siia kutsuda. Mujal maailmas maksavad mõnel juhul bändid seda tüüpi festivalil osalemise eest hoopis peale.
Järgmisel aastal jälle?
Kindlasti! Võite märtsi viimase nädalavahetuse 2010 kalendritesse märkida!
Kommentaar
Paulina Ahokas, Finnish Music Exporti direktor:
Tallinn Music Week oli tõhus viis saada ülevaade, mis toimub Eesti muusikaareenil, näha mitmeid suure potentsiaaliga esinejaid, kohata muusikategelasi ja arutleda tuleviku üle. Ma nägin bände, mis mulle tõeliselt meeldisid, kas või Popidiot ja Kirtana Rasa, millest ma enne midagi ei teadnud. Arvan, et neil on võimas potentsiaal erinevatel turgudel, kui nende esindajad on aktiivsed ja kasutavad oma võimalused ära, mida üritus pakkus. Festival näitas, milline vapustav talentide hulk on Eestis, ja kui entusiastlik atmosfäär!