Peaminister Andrus Ansip: Eestit ei oota keegi avasüli eurotsooni

Foto: Peeter Langovits

Peaminister Andrus Ansip ütles intervjuus Postimehele, et eurotsooniga liitumise nimel tasub peatada maksed teise pensionisambasse, samas ei sõltu ühisraha kasutuselevõtt ainult Eesti tublidusest.

Kui palju peab valitsus riigieelarvet kärpima, et värske majandusprognoosi valguses mahtuda Maastrichti kriteeriumitesse?

Majandus meie ümber on väga kiiresti muutunud, mistõttu majandusprognoosi riskistsenaarium võib täituda – selle järgi on Eesti valitsussektori puudujääk tänavu 6,1 protsenti. Kõige kiirem muutus tuleb Soomest. Veel kuu aega tagasi oli Soome majanduse jaoks olemas kasvuprognoos, praegu pakutakse SKT kahanemist viis protsenti.

Eksportturgudel on majandus kiiresti jahtunud, seetõttu oleks valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks midagi vaja ette võtta. Eelarvepositsiooni oleks vaja parandada umbes kolm miljardit krooni. Vajadust negatiivse lisaeelarve järele ei ole.

Minu hinnangul tuleks peatada alates 1. maist sissemaksed pensioni teise sambasse. See parandaks eelarvepositsiooni 1,6 miljardi võrra. Töötajatele jääks kätte kaks protsenti palgast ja riik ei peaks maksma nelja protsenti pensionisambasse.

Te tahate sissemaksed täielikult peatada, see oleks karmim otsus, kui tegid Läti ja Leedu valitsus, vähendades sissemakseid.

Jah, null pluss null protsenti kaheks aastaks. Lätil ja Leedul on omad probleemid, meil omad. Oleme kõiki riigi tegevuskulusid kärpinud taluvuspiirini. Läbivalt tegevuskulusid uuesti vähendada ei ole enam võimalik. Riigieelarve maksulaekumistega meil praegu probleeme ei ole, kolme kuu laekumised on kooskõlas eelarvega.

Sissemaksete peatamine teise sambasse on kindlasti seotud töötukassa väga nutuse olukorraga. Töötukassa reservid ammenduvad tänavu. Tuginen seda rääkides töötukassa andmetele. Minul puudub numbrivabrik, mis toodab töötukassa analüüse. Nüüdseks on ka töötukassa nõukogu kinnitanud, et kui midagi ei muuda, siis lähevad reservis olevad 2,7 miljardit krooni käiku ja tuleval aastal poleks enam millestki hüvitisi maksta.

Töötuskindlustuse maksumäära tõstmisest töövõtjail kahe ja tööandjail ühe protsendini meil ilmselt pääsu ei ole.

Kui nüüd töötaja ei pea maksma teise sambasse kahte protsenti oma tuludelt, aga peab maksma senise 0,6 protsendi asemel kaks protsenti töötukassasse, siis see tähendab, et töötajate maksukoormus ei suurene. Praegu töötajate maksukoormust suurendada ei ole mõistlik.

Ma ei kavatse töötukassale enam abikätt ulatada. Pakkudes töölepinguseaduse muutmist, olen seda korra teinud, abikäsi põlati ära. Avalik-õiguslik töötukassa peab ise vaatama, kuidas hakkama saab.

Pensionisammastest ju ei piisa kolme miljardi kroonise  eelarvepuudujäägi vähendamiseks?

Pensionisammas annab 1,6 miljardit, töötuskindlustusmaksu tõus 560 miljonit krooni, siis on veel üht-teist kolmandat ja neljandat, aga need on arutelujärgus ja ma ei tahaks neid praegu välja pakkuda.

Me tegutseme selle nimel, et liituda eurotsooniga niipea kui võimalik, põhistsenaarium on 1. jaanuar 2011, lisastsenaarium 1. juuli 2010. Aga iga vähegi mõtlev inimene teab, et ega see ainult vabariigi valitsusest sõltu. On ka teisi otsustajaid.

Kas tahate öelda, et isegi kui kriteeriumid täidame, ei võeta meid  eurotsooni vastu?

Seda ma ei taha öelda, kuid arutelusid jätkusuutlikkuse üle võib alati tekitada. Avalik arvamus praegu väga soosiv ei ole. On mõjukaid hääli, kes ütlevad, et eurotsooni laienemine on kogu Euroopa Liidu huvides ja selle nimel võiks isegi kriteeriume lõdvendada.

Eesti soovib kõik kehtivad kriteeriumid täita, me loodame, et neid ei muudeta meie jaoks rangemaks. Me ei küsi hinnaalandust, aga üldine õhkkond kipub käsitlema Baltikumi ja Ida-Euroopa riike ühtsena. Tegelikkus on ju selline, et riigid on oma majandusnäitajate poolest väga erinevad.