Kultuuriminister Laine Jänes ütles täna Eesti Kirjanike Liidu üldkogul esinedes, et loovisikute toetuste süsteemi on vaja muuta inimlikumaks.
Jänes: loovisikute toetuste korda tuleb muuta inimlikumaks
3. aprill 2009, 14:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kultuuriministeerium tegeleb loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatuste ettevalmistamisega, et muuta sotsiaalsete tagatiste süsteemi inimlikumaks ja seda kõigi loomealade esindajate jaoks,» vahendas Jänese sõnu ministeeriumi pressiesindaja.
«Sotsiaalsete garantiide süsteem ei puuduta ühte või paari loomeala, vaid kõiki loovisikuid,» rääkis minister.
2005. aastal jõustunud ja Euroopas seni üsna ainulaadne loovisikute ja loomeliitude seadus annab loomeliidule võimaluse eraldada kuni poole aasta jooksul loometoetust liidu liikmele, kellel pole hetkel püsivat sissetulekut.
Kultuuriminister rääkis, et ettevalmistamisel on seaduse muudatusettepanek, mis pikendaks seda perioodi ühele aastale.
«Ka soovime võimaluse korral vähendada praeguses seaduses kehtestatud piiranguid, mis kehtivad toetuse saamise ajal. Loovisikute puhul on tavapärane, et sissetulekud ei ole regulaarsed ning näiteks aeg-ajalt saadav väikesemahuline tulu ei tohiks katkestada loometoetuse maksmist,» selgitas minister.
Vastates kirjanike liidu hiljutises pöördumises tehtud ettepanekule oluliste kirjanike väljaselgitamiseks, väljendas kultuuriminister veendumust, et poliitiline otsustamine loominguliste teemade, loomeinimeste olulisuse üle peaks olema täiesti välistatud.
«Seda saavad otsustada vaid loomeliidud ise koos näiteks kultuurkapitali sihtkapitalide komisjonidega,» lausus Jänes.
Lisaks kinnitas minister Jänes kirjanike liidu üldkogul osalejatele, et järgmisel aastal toimub Eestis lugemisaasta, mille ettevalmistused on juba täies hoos.
«Minu ettepanek suunata rohkem tähelepanu lugemisele ja kirjandusele saab järgmisel aastal teoks läbi hulga lugemisaasta raames toimuvate ettevõtmiste, mis on suunatud kõigile alates lastest kuni vanavanemateni. Tähtis on, et selle aasta ettevalmistamisse ja läbiviimisse on kaasatud Eesti Lugemisühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Tallinna Ülikool ja paljud teised,» selgitas minister.