Mart Kadastik: prügikala rõõm

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Kadastik.
Mart Kadastik. Foto: .

Meie pere tekitab prügi kahes kohas: Tartu linnas ja Otepää vallas. Ka prügivedajaid on olnud kaks. Nad on üsna püsimatud. Ühes kohas lahkub Veolia (endine Cleanaway) ja tuleb Ragn Sells, teises kohas vastupidi. Mõnikord ei märkagi prügivedaja vahetumist. Pärast viimast vahetust Otepääl ei märganud ma enam prügivedajat.


Veolia kodulehelt loen, et «üle 40 000 kliendi üle Eesti on usaldanud jäät­me­käitluse meie hooleks». Tühi jutt. Veolia võitis jäätmeveo ainuõiguse konkursi Valga maakonnas ja ongi kõik selle piirkonna jäätmevaldajad tema küljes kinni. Prügivedajaga tuleb leppida nagu saatusega.



Loomulikult mõistan, et igaüks ei saa endale ise prügivedajat valida. Raskem on mõista, miks Veolia, kes juba 1. juulist Ragn Sellsi kohustused Otepää vallas üle võttis, vähemalt eilseni minu õuele ei jõudnud.



Otsisin abi Veolia klienditeenindusest. «Hetkel on kõik teenindajad hõivatud,» teatas 1919. Aeg-ajalt tundub, et lühinumbrid on välja mõeldud selleks, et takistada kliente firmaga suhtlemast. Või et neist vabaneda.



Viiulikontsert kestis 40 minutit, enne kui 1919 mind jutule võttis. Selgus, et olen prügiautot asjatult oodanud: ma ei ole lepingut Veoliale tagastanud. Seejärel selgus, et mulle ei olegi lepingut saadetud, sest mind pole jäätmevaldajate nimekirjas. Kas Veolia siis ei võtnud üle Ragn Sellsi lepinguid, küsisin. Ei, selgitas 1919. Seaduse järgi vastutavad jäätmeveo eest kohalikud omavalitsused. Nemad annavad andmed prügivedajale ette.



Mida hakata peale vallavalitsuse hooletu registripidajaga, kes määras paljud pered suveks prügiuputusse? Löön käega. Nüüd, mil uus prügivedaja on mu olemasolu tuvastanud, soovin vaid, et kohe-kohe tuldaks konteinerit tühjendama.



«Ega te ometi arva, et me saadame auto eraldi teie juurde?» imestas klienditeenindaja. Tullakse ehk järgmisel nädalal, siis, kui konteiner prügiauto teele ette jääb.


Oli tõesti naiivne loota, et monopolfirma pingutab ühe kliendi pärast. Tegelikult ma polegi klient. Inimesed, kes maksavad prügiveo eest, on vaid objektid. Prügikalad. Nad ei kao kusagile, neid ei pea üles otsima ega hoidma. Kliendid on kohalikud omavalitsused. Neid tuleb teenindada. Nendest sõltub äri edu.



Veolia hoiatab, et «kõik Ragn Sellsi konteinerid ei sobi Veolia autodega tühjendamiseks». Järelikult tuleb hakata ka konteinereid välja vahetama. Siiski võiks vana konteineri kusagil kuurinurgas alles hoida. Ei või teada, kunas Ragn Sells tagasi tuleb.


Prügisõjas ei tea kunagi, kummale poole rindejoont satud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles