Et lätlastel pole jõudu NATO reageerimisjõududes (NRFis) osalemiseks, mehitavad nende osa kolme Balti riigi koostöös tuleva aasta esimesel poolel NRF-14 koosseisu välja pandavas ühises jalaväepataljonis Baltpat Eesti ja Leedu.
Eesti ja Leedu katavad Läti osa NATO reageerimisjõududes
2. november 2009, 18:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2010. aastal saab Lätis nõrgim lüli NATO kollektiivkaitse süsteemis tänu sellele, et tegu on alliansi ainsa liikmesmaaga, kes ei osale NRFis,» kirjutas eile uudistevõrk LETA.
Läti kaitseministri Imants Liegise sõnul otsustati Läti osalus ära jätta kärbitud kaitse-eelarve tõttu. Enne selle otsuse langetamist peeti Liegise sõnul nõu ka Eesti, Leedu ning kogu NRF-14 juhtriigi Taaniga.
Osalus reageerimisjõududes läheks tuleval aastal maksma kuni 20 miljonit latti (umbes 440 miljonit krooni), mida Läti ei saa endale lubada, kirjutas LETA. Lisades, et nende asemel saadavad sinna lisajõude Leedu ja Eesti.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul lisab Eesti lätlaste loobumise tõttu oma algsele panusele, milleks on üks jalaväekompanii, pataljoni luurerühm ja logistiline toetuselement, veel kolm sõjaväepolitseinikku ja viis demineerijat.
«Kuna vastavad spetsialistid on kaitseväes juba rivis ja välja õpetatud, siis valmisolekuperioodil kujuneb ainsaks täiendavaks lisakuluks nende täiendavate kaitseväelaste nn valmisolekutasu maksmine, mis on nende kaheksa inimese peale kokku umbes 45 000 krooni,» ütles Kuimet. Tema sõnul lätlased siiski päris täielikult eemale ei jää ning saadavad välja mõned staabiohvitserid.
Kaitseministeeriumi esindaja väitel on raske öelda, palju läheb lätlaste asemel saadetavate lisainimeste pidamine siis, kui pool aastat stardivalmis olev NRF peaks reaalselt kuhugi kriisikoldesse saadetama. See sõltub nimelt konkreetse operatsiooni iseloomust ja pikkusest.