Ita Ever: lahkun teatrist alles käsu peale
16. detsember 2009, 21:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Draamateatri
grand old lady
Ita Ever tunnistas ETV saates «Pealtnägija», et ta on mõelnud teatrist lahkumisele, kuid otsustanud lahkuda ikkagi siis, kui tema teeneid enam ei vajata, vahendas
.
«Mida ma seal kodus teen? Ma ei oska ju tegelikult midagi muud teha. Sokke oskan kududa, süüa teha ka kuidagimoodi. Niikaua kui mul on tervist ja mõistust, siis miks ma peaksin koju jääma,» rääkis Ever «Pealtnägijale».
«Ma muidugi saan aru sellest, et noored näitlejad vajavad palgakõrgendust ja sellel mutil siin on võibolla kõrgem palk. Aga niikaua, kui mulle pole antud mõista, et peaksin lahkuma, istun siin julmalt edasi,» kinnitas üle 200 rolli teatris ja kinos teinud Ever.
Ita Ever on viimase 50 aasta jooksul andnud Eesti Televisioonile viis pikemat intervjuud: 1970-ndatel kaks, 1980-ndatel ühe, 1990-ndatel ühe ning viimati 2006. aastal. Ever tunnistas, et ta ei armasta kuigivõrd avalikku tähelepanu, kuid «Pealtnägija» pakkumisest oli raske keelduda.
Ever tunnistas, et ta väga ei armasta ajakirjanikke. «Ega ma eriti ei armasta ja ma ei oskagi seda põhjendada miks, mul on niisugune tunne, et esiteks on minust ilmunud kaks raamatut. Kõik mu elulugu on huvilistele teada. Kus ma olen olnud, kellega ma olen elanud, mitu last mul on, palju mul lapselapsi on. Kõik on teada. Ja selles mõttes ma olen tõre, et kui tahetakse midagi minust teada, siis võib ju tulla teatrisse, vaadata ühte või teist tükki kus ma mängin ja siis avaldada oma arvamust, kas meeldib või mitte ei meeldi,» tõdes Ever.
Everi sõnul on ta kõik oma unistused teoks teinud. «Ma võin öelda, et ma olen oma unistused teoks teinud. Minust on saanud näitleja, kuigi sulgudes, ma tahtsin saada tohtriks ja ma tegin kaks sisseastumiseksamit juba Tartu Ülikooli pärast keskkooli lõpetamist, aga saatus tahtis niimoodi, et ma sattusin sinna teatrikooli ja ma pean ütlema, et ma olen väga rahul,» kinnitas Ever.
Everi sõnul ei saa ta ka praegu 78-aastasena rollipakkumiste vähesuse üle kurta. «Ma ei saa nuriseda, ma pean silmas just oma iga, ega minu eaga nii väga neid rolle ju pakkuda ei ole. Mul tuleb kuus ütleme nii 10-12 etendust, see on küll. On aegu kus ma mängisin 28-30 etendust kuus, kuid nüüd niimoodi 10-12 etendust kuus - see on jumala õnnistus. Ja niikaua kui mul tervist on, niikaua ma ei kurda midagi,» ütles Ever.
Ever on oma lähituleviku osas optimistlik, sest järgmine aasta toob talle kaks head tööd. «Üks on suur roll siin Draamateatris, mida Pedajas lavastab ja teiseks teen oma Romaniga, oma pojaga ühte tööd. Näis siis, kus me seda mängime, veel ei tea. Nii et töö mõttes mul on niisugune mõnus ja meeldiv kindlus olemas,» ütles Ever.
Everi sõnul on ta ka lõpetamise peale mõelnud. «Sellest on omamoodi anekdoot tekkinud juba sellest Ita Everi lõpetamisest, sest kui mu lapselapsed sündisid, siis ma deklareerisin resoluutselt, et ma koheselt lähen ära teatrist. Nüüd on nad juba suured inimesed, mina olen aga ikka veel siin,» märkis Ever.