Tuleva aasta eelarve kokkupanek suundus eriti dramaatilistesse rööbastesse, kus ministrid asusid hirmutama vangide kiire vabastamisega.
Miljardiheitluses läksid käiku sünged tulevikupildid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuue ministri jõuline keeldumine oma eelarvekulutuste piiramisest pani omakorda nördima rahandusminister Ivari Padari, kes nõuab vankumatult ülesande täitmist.
«Oleme saatnud neile kirja ettepanekuga esitada hiljemalt 11. augustiks piirsummadesse mahtuv eelarve. Vastasel juhul pole võimalik eelarvega edasi minna,» ei välistanud Padar tõsist, kogu valitsust raputavat eelarvekriisi. «Kas siis tuleb välismaalt valitseja kutsuda,» osutas ta kibedalt.
Rahandusministri pakutud arvule vastandus eriti otsustavalt justiitsminister Rein Lang, kelle hinnangul tähendaks iga täiendav kärbe tema valitsemisalas olulist riigi tuumikfunktsioonide nõrgestamist.
«Me ei pea poliitiliselt absoluutselt võimalikuks sisejulgeolekule ja õiguskaitsele eraldatavate summade vähendamist käesoleva aastaga võrreldes,» teatas Lang rahandusministeeriumile saadetud kirjas. Justiitsminister rõhutas enda ja siseminister Jüri Pihli kattuvaid seisukohti.
Sünged tulevikuvõimalused
Reformierakonda nn krokodillide komisjonis esindanud Lang tõi rea õõvastavaid näiteid, mis kõik juhtuma hakkab, kui Padar oma arvudest ei tagane.
«Rahandusministri kehtestatud piirsumma realiseerumine on võimalik ainult vangide arvu vähendamisega ca 500 kinnipeetava võrra (praegu on vange 3600). Vangide arvu vähendamine võimaldaks sulgeda Murru vangla, mis tähendab 359 töötaja koondamist (18,4 protsenti vanglate teenistujatest),» kirjeldas Lang.
Säästa saaks justiitsministri väitel ka sel moel, et luuakse uute karistatute tarbeks vangimineku järjekorrad.
Langi musta stsenaariumi kuulub veel 102 kohtuametniku koondamine, mis põhjustaks kohtuasjade venimise ning tooks kaasa Eesti riigi massilise kaebamise Euroopa inimõiguste kohtusse, ja kahjutasud. Rahapuudusel tuleb rikkuda katkematu kriminaalmenetluse seadusesätteid, mis seiskab «täielikult kriminaalasjades õigusemõistmise», kuna kõrgem kohus tühistab enamiku tehtud kohtuotsuseid.
Rahandusminsiter Padari piirsummasse jäämiseks on vaja koondada 28 prokuröri, mistõttu väheneks drastiliselt kuritegude lahendamine.
Sünge pildi lähitulevikust maalis ka siseminister Jüri Pihl. «Me ei pea võimalikuks kinni pidada pakutud 2009. aasta sisejulgeoleku valdkonna piirsummast, kuna see tooks kaasa kuni 1000 töötaja koondamise vajaduse piirivalvurite, politseinike ja päästjate hulgas ning seetõttu ka turvalisuse olulise halvenemise,» oli Pihl resoluutne.
Majandusminister Juhan Parts pole nõus kärpima poolt miljardit krooni, kuna sel juhul saaks võrreldes tänavusega ka sama summa ulatuses vähem kulutada.
Sisuliselt on 500 miljonit krooni võimalik kokku hoida vaid ühistranspordi dotatsioonidelt, mis sunniks kinni panema hulga bussiliine ning halvaks osaliselt raudtee- ja praamiliikluse. «Oleme oma taotlused kavandanud 750 miljoni krooni võrra suuremaks võrreldes etteantud piirsummadega,» tõdes Parts.
Majandusministril tuleb ka pöialt hoida, et uus talv tuleks sama pehme kui eelmine. Külma talve korral ei jätkuks riigil raha, hoidmaks sadamaid jäävabadena.
Padarilt ajapikendust küsinud kultuuriminister Laine Jänest rõhub väljakutset säästa võrreldes tänavusega 460 miljonit krooni. Mitu valusat mahatõmmet on Jänes juba teinud, kuid piirnumbrini on veel tükk maad. «Kokkuhoid ei saa kultuurielu täiesti seisma panna,» märkis ta.
Eelarve lõhki küsitud
Haridusminister Tõnis Lukas on nõutud miljardist kroonist tõmmanud maha 440 miljonit krooni, kuid ei näe enamaks võimalusi. Tema on varem hoiatanud õpetajate palkade vähendamise variandiga.
«Olen neid muresid kuulnud juba pool aastat. Tänane loogika lähtub sellest, et meil on jätkuvalt 26-protsendiline tulumaks. Kulude kärpimise teema on alati keeruline. Kahjuks on kujunenud praktika, kus eelarvet tehakse avalikkuse ees. Mäletan, et olin kunagi ühes teises valitsuses, kus eelarveid tehti ministeeriumites,» hindas Padar oma kolleegide taktikat.
Eelarve tasakaalu viimine peab rahandusministri väitel olema valitsusliikmete ühine mure. Kevadprognoos lubab teha tulevaks aastaks eelarvet mahuga 96,3 miljardit krooni. Olukorras, kus kolm ministrit ja riigikontroll pole oma positsioone esitanud, on Padar aga enam kui viie miljardi krooniga lõhki küsitud.
«Tänases heitlikus majandussituatsioonis, kus tõsiselt mõõdetakse Eesti usaldusväärsust, on oluline hoida kontrolli all oma eelarve kulusid. Me peame julgema kärpeid teha, vaadates muidugi, et kõik riigile olulised funktsioonid toimiksid,» sõnas Padar.
Mille arvelt peaks riik kokku hoidma?
Harri Taliga
ametiühingute keskliidu juht
Olen korduvalt öelnud, et riigimehelik oleks mõelda eelkõige mitte õhukesest riigist, vaid sellest, kuidas riigi normaalseks toimimiseks oleksid olemas vajalikud tulud, mida tuleks pigem suurendada. Halbadel aegadel tuhandete kaupa inimeste koondamine on jabur käitumine.
Üks võimalus oleks ka mitte langetada tulumaksumäära, see annab kohe palju juurde. Tulumaksumäära säilitamine praegusel tasemel annaks vähemalt miljardi võitu.
Voldemar Kolga
psühholoog
Huvitav on see, et mõned ministeeriumid on otsustanud kulusid mitte kärpida. Mõned ministrid arvavad, et peavad olema võrdsematest võrdsemad. Peame arutama, kas saame erandeid teha, sest meil on puudu printsiibid, mille alusel erandeid teeksime. Paljuski ei määra poliitikas mitte valdkond, vaid isiksus.
Olen patsifist, arvan, et midagi ei juhtu, kui kärped tulevad riigikaitse arvelt. Sõja värk on minust kaugel, pigem laseks sealt ära võtta kui hariduselt või politseilt. Aga lõpuks on kõik väga subjektiivne.
Ago Kivilo
pimedate liidu esimees
Riik peaks vaatama oma näppude peale. Teiseks mõtlen kogu aeg, et seni, kui on raske aeg, peaks tagasi tõmbama oma tohutute komandeeringute ja autojorude pealt. Samuti võiks monumentide püstitamise jätta natuke kergemale ajale, mil riigikassasse tuleb rohkem raha. Mälestusmärkide asemel võiks anda lastele koolis süüa.
Lauri Beekmann
karskusühenduse AVE juht
Kui natuke pühendataks raha ennetustöösse ja alkoholipoliitika arendamisse, siis kaudselt hoiaks riik kindlasti kokku. Uuringud näitavad, et alkoholikahjud on viis korda suuremad kui aktsiisitulud. Aga mida praegusel hetkel vähendada, seda ei oska öelda.
Arvamused
Laine Jänes
kultuuriminister (Reformierakond)
Eelarve piir on meie jaoks tõmmatud 2,6 miljardi krooni juurde, mis tegelikkuses tähendab ca 460 miljoni krooni kokkuhoidmist. Me pole teinud sellest saladust, et piirnumbri saavutamine on kultuuriministeeriumi jaoks keeruline.
Oleme juba kärpinud nii enda kui ka oma valitsemisala asutuste tegevuskulusid 8 protsendi võrra ning piiranud tuntavalt investeeringute ja toetusprogrammide mahtu. Olemasolevad toetused võivad edaspidi liikuda seetõttu pigem kultuurkapitali ja teiste fondide kaudu.
Eelarve-eelnõu koostamisel tuleb meie ministeeriumil hoolitseda ühtmoodi kõigi oma 13 valdkonna eest, kokkuhoid ei saa kultuurielu täiesti seisma panna. Kuid kultuurieelarve nii suur vähendamine ning samaaegne majanduskulude (maamaks, elekter, gaas, vesi, turvateenus jne) pidev tõus toob paratamatult kaasa selle, et muuseumides on vähem uusi näitusi.
Samuti selle, et raamatukogud on lühemat aega avatud, muusikahuvilistele toimub vähem kontserte, teatrites tuleb lavale vähem uuslavastusi ja toimub vähem ringsõite mööda Eestit.
Juhan Parts
majandusminister (Isamaa ja Res Publica Liit)
Igas valdkonnas on oma prioriteedid, kuid eelkõige mõjutaksid nõutud kärped transporti, eriti ühistranspordi rahastamist (nn dotatsioonid bussi-, rongi- ja praamiliikluse korraldamiseks). Samuti on sisuliselt külmutatud arendustegevus ja eraldised investeeringuteks.
Selleks, et ministeerium ning allasutused elaksid üle 2009. aasta 8-protsendilise e tegevuskulude kärpe, tuleb alustada kokkuhoiuga juba käesoleval aastal. Käivitatud struktuuri korrastamine – koondatud või koondamisel on veel käesoleval aastal kokku 108 ametikohta. Tegevuskulude kokkuhoid mõjutab eelkõige järelevalve tõhusust, mistõttu võib kannatada lennu-, mere- ja liiklusohutus.
Seega, kui elimineerida teede rahastamine ning välisabi ja selle kaasfinantseerimine, tuleks vajalik kokkuhoid saavutada põhiliselt ühistranspordi dotatsioonide arvel, mis mõjutaks kardinaalselt nii liinivõrgu mahtu, reiside sagedust kui ka piletihindasid. Dotatsioonide suurendamise vajadust mõjutavad eelkõige just kallinevad kütusehinnad. Samuti jääks riigi toetuseta perioodiliste väljaannete kojukanne, mis mõjutaks ajakirjanduse hindu.