Kreeka abistamine ja Afganistanis sõdimine võivad Saksamaale maksma minna ka ajateenistuse, kirjutab Briti ajeleht The Times.
Kreeka abistamine võib tähendada Saksa ajateenistuse kadumist
3. juuni 2010, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa valitsus koguneb tuleva aasta eelarvet, mida ootavad pärast seda, kui Berliinist sai pankrotis Kreeka suursponsor, kõvad kärped, arutama pühapäeval. Kõige radikaalsema plaaniga saabub sinna Timesi teatel kaitseminister Theodor zu Guttenberg. Nimelt on ta valmis loobuma ajateenistusest. See tähendaks Saksa sõjaväe suuruse kahandamist 250 000-lt 150 000-le ning umbes 400 miljoni euro ehk 6,2 miljardi krooni suurust säästu riigile.
Ajateenistus viidi Lääne-Saksamaal sisse aastal 1955, kui see riik liitus NATOga. Selle mõte oli luua uus Saksa sõdur – mundris kodanik, kes on teadlik oma kodanikukohustustest. Lisaks anti juba toona patsifistidele võimalus relva mitte kätte võtta ja veeta teenistusaeg näiteks vanadekodus töötades.
Lisaks on väljapakutavate kaitsekärbete all ka kasarmute arvu vähendamine ja sõdurite allesjäävatesse tihedamalt majutamine ning üle vaadatakse ka suuremad kaitsehanked. Ainult sõjaväelised välisoperatsioonid ehk siis ennekõike Afganistani sõda on kärbetest kindlalt kõrvale jäetud.
«Praegu mängitakse läbi erinevaid stsenaariume,» ütles Timesile Saksa kaitseministeeriumi pressiesindaja. «Tabuteemasid ei ole, kuid tuleb rõhutada, et ühtki otsust pole veel langetatud.»
Loomulikult saabuvad ka teised ministrid pühapäevasele koosviibimisele kärpekavadega. Majandusministeerium kavatseb kärpida näiteks toetusi söekaevandustele, filmitööstusele ja isegi päikesepatareide tootjatele. Tööhõiveministeerium pakub välja töötutele antava eluasemetoetuse kärpimist. Perekonnaministeerium tahab külmutada vanemahüvitise ja transpordiministeerium muuta rohkem maanteid tasuliseks.