Tartumaa Põllumeeste Liidu küsitlusest selgus, et praeguseks on hävinud juba viiendik külvatud tervailjast ning pool kartulisaagist.
Põllumehed: teraviljakasvatuses on katastroofiaasta
5. september 2008, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaa Põllumeeste Liidu liikmete kiirküsitlusel selgus, et 32 000 hektari teraviljapinnast on tänaseks koristatud 36 protsenti (rukist 78, nisu 56, otra 39, kaera 28 ja rapsi 11 protsenti).
450 hektarist maha pandud kartulist on koristatud 11 protsenti.
Teraviljadest on 9400 hektarit, mis moodustab külvatust 21 protsenti, vihmade tõttu juba hävinud, 450 hektarist kartulist on vagudes mädanenud ligi pool.
Suurte kogemustega ilmatarga Enno Klade sõnul võib tulla veel mõni üksik koristamispäev enne 20. septembrit.
Siis tulevad jälle laussajud ning kuivem periood algab oktoobri alguses ja kestab paar nädalat.
Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul on tegemist katastroofiaastaga.
«Koristamata on üle 60 protsendi teraviljast ja rapsist. Ilmaprognoos aga koristamist nii pea ei luba, seetõttu võib suur osa koristamata viljast põllule jäädagi,» tõdes Sõrra.
«Nii rukki kui nisupead on niiskuse tõttu idud välja ajanud ja ei sobi enam söödaviljakski.»
Staažikate põllumeeste sõnul oli sarnane aasta viimati 1978. aastal, kui enamus viljast põllule jäi.
Teraviljakasvatajad on masenduses ega kujuta ette, kuidas tasuda liisinguid ja pangavõlgasid.
«Krediidiasutustele tuleb loomulikult võlad tasuda, kuid paljudel põllumeestel tekib see võimalus alles jõuludeks laekuva Euroopa Liidu otsetoetuste saamisel.»