Filmiprodutsent Artur Talvik heidab Eesti Filmi Sihtasutusele ette ühtse visiooni puudumist Eesti kinofilmi tuleviku seisukohast.
Artur Talvik heidab filmiametnikele ette visioonipuudust
30. november 2010, 22:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie poliiteliit on loonud kultuuri suhtes vale suhtumise, võitlen mentaliteediga, võitlen suhtumise muutumise eest,» selgitas Talvik ETV saates «Vabariigi kodanikud».
«Kultuur tänu sellisele suhtumisele provintsistub ning põhjus, miks ma EFSA filmi peaeksperdi Karlo Fungiga võitlen, on see, et Funk ei võitle Eesti filmi eest. Ma nõuan igasuguseid filme, rohkem filme nõudlikul tasemel, ka suuri filme. Suure mõtlemise kadumine ongi tinginud provintsistumise,» leidis Talvik.
«Nägemuste koha pealt on hea näide ERSO, kus oli nägemus, oli tegevus ja välja kukkus, nagu kukkus. Meil ongi vaja, et filmitegijad ise nüüd moodustaksid ühisrinde ja läheksid kultuuriministeeriumisse rääkima seda, mida meie kogu aeg oleme rääkimas käinud,» leidis Funk.
«Eesti filmid ei ole kehvemad kui teiste maade keskmine filmitoodang, lihtsalt meie filmid on koguarvu vähesuselt alati teravalt fookuses,» lisas ta.
«Näiteks Prantsusmaal tehakse 200 filmi aastas, meie näeme parimat 5, Ameerikas tehakse 800 filmi aastas, meie näeme 80 parimat – me võrdleme ennast parimatega. Kui ma vaatan keskmist prantsuse filmi, siis mulle see ei meeldi,» kirjeldas filmirežissöör Ilmar Raag.
«Tänapäeval me pole enam näiteks ka detailide ja pisiasjade poolest suutelised tegema suurt ajastufilmi, meil on paraku toimunud professionaalsuse allakäik, mis pole filmitegijate süü, vaid kogu valdkond kiratseb,» leidis Pimedate Ööde Filmifestivali peakorraldaja Tiina Lokk.
«Teatrivaldkonnas võrdleme draamat ja linnateatrit, filmivallas võrdleme ennast teises saalis linastuvate maailma tippudega,» tõdes ka Talvik.
«Küsimus on otsustamises, millised filmid on töösse läinud ja millest need räägivad – ehk mida vaataja tahab vaadata,» lisas Talvik. «Aga kultuuriministrid oma visiooni esitama tulles räägivad mingi järjekordse maja ehitamisest.»
«Festivalid on saanud omamoodi äriks maailmas, neid on niipalju, üle 200, oluline on, millisele festivalile, mis film, mis kategoorias on sattunud. «Klassi» sattumine Karlovy Vary festivalile oli näiteks kvaliteedimärk,» kinnitas ta.
«Tehakse suur viga, kui pannakse kõik filmid ühte patta, muusikast rääkides ei pea me ju korraga silmas filharmoonia kammerkoori ja ansamblit «The Sun»,» rõhutas Raag.
«Kuni meil on raha teha kolm filmi aastas, pole ka ESFA-l midagi valida, stiilis üks kunstfilm, üks rahvafilm jne, selline filmide arv ei tekita ka mingit filmiala nn. käsitööliste tööoskust,» tõdes Raag.
Ka Funk tõdes, et meil puudub professionaalse žanrifilmi tegemise kogemus.