Kohtu riigilõivud tõusevad kuni viis korda

Harju maakohus. Foto: Peeter Langovits

Justiitsministeeriumi teatel on riigilõivude suurendamise eesmärgiks viia need paremini vastavusse kohtumenetluse tegelike kuludega ja kasvatada kohtuväliste kokkulepete hulka.

«Euroopas on levinud tava, et riigilõivud peavad katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud. Eravaidlusi lahendatakse kõikjal poolte enda arvelt, mis on ka loogiline, sest kohtumenetlus on kallis ja tädi Maali ei peaks maksma kinni kahe suurärimehe omavahelist kohtuvaidlust,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask.

Eestis katavad riigilõivud täna aga vaid umbes poole tegelikest kohtukuludest, ülejäänu maksab kinni maksumaksja.

Selge on ka see, et lõivud ei tohi riigile olla täiendavaks tuluallikaks ja kaks aastat tagasi vähendaski justiitsministeerium seetõttu registri- ja kinnistuslõive, mis olid riigi tegelikest kulutustest toimingule tunduvalt suuremad. Nüüd tuleb aga suurendada tsiviilkohtumenetlusega seotud lõive, mis suures osas kehtivad muutumatult juba aastast 2001.

Muudatusettepanekute kohaselt tõuseks näiteks mittevaralise nõudega hagilt tasutava riigilõivu suurus praeguselt 1000-lt kroonilt 5000 peale, kuna keskmise tsiviilasja lahendamise hind 2007. aastal oli vähemalt 5000 krooni. Samuti tõstetakse võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasutavat riigilõivu ning mõnevõrra ka halduskohtusse kaebuse esitamise riigilõivu.

Muutmata jääb aga riigilõiv samale tasemele hagita perekonnaasjades ja eestkoste määramise kohtu asjades.

Ka peale suurendamist ei kataks lõivud asja menetlemise kulusid sajaprotsendiliselt. Kui täna kaetakse lõivudest veidi üle poole tsiviilkohtumenetluse kuludest, siis peale muudatusettepanekute jõustumist oleks see protsent 90.

Lõivude suurendamine peaks muuhulgas soodustama ka nii riigile kui pooltele vähemkulukamale kokkuleppele jõudmist. See tähendab, et asi ei pruugi üldse kohtusse jõudagi või siis sõlmitakse kompromiss kohtumenetluse käigus, mille puhul makstakse pool riigilõivust tagasi. «Täna on näiteks inkassoettevõtetel liiga odav jätta enetluskulud riigi kanda ning kroonilistel võlglastel liiga odav omada võlgasid mitte maksta,» selgitas Siilivask.

Aastast 2006 on oluliselt laienenud ka võimalused taotleda kohtult menetlusabi: lõivuvabastust, õigus- ja tõlkeabi. Samuti on vähekindlustatud isikutel võimalik saada riigi õigusabi kõigis kohtumenetlustes ja ka kohtuvälistes asjades.

Riigilõivude tõusust loodab valitsus abi ka 2009. aasta eelarve täitmisel.