Looduskaitsekeskus hakkab loomakahjustusi hüvitama

Hunt Foto: Elmo Riig

Keskkonnaminister allkirjastas määruse, mille alusel hakkab riiklik looduskaitsekeskus tegelema hüljeste, rändlindude, karu, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, meri- ja kalakotka tekitatud kahju hüvitamisega.

Kahju hüvitamist saavad taotleda mesinikud, põllumehed, kalurid, kalakasvatajad ning kõik põllu- ja lemmikloomaomanikud. Seni hüvitati ainult hüljeste ja rändlindude tekitatud kahju ning vastavaid taotlusi menetlesid asukohajärgsed keskkonnateenistused.

Nüüd saab hüvitust taotleda ka karu, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, meri- ja kalakotka tekitatud kahju kompenseerimiseks.

Looduskaitsekeskusele tuleb teatada näiteks sellest, kui põllumajandus- või lemmikloom on surmatud või vigastatud, kahjustatud on mesitaru või silopalli, lõhutud püüniseid. Kohe tuleb teatada ka sellest, kui euroopa naarits on kahjustanud kalakasvandust või kui rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja või karja- ja heinamaad. Nüüdsest kuulub kompenseerimisele seegi, kui meri- või kalakotkas on kalakasvanduses söömas käinud.

Kahju hindamist ja kõiki selle kompenseerimiseks vajalikke toiminguid teeb looduskaitsekeskus. «Karu, hundi ja ilvese tekitatud kahju hüvitatakse kuni saja protsendi ulatuses,» ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee.

Seejuures liidetakse kokku ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjud ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa, mis on 1000-2000 krooni kalendriaasta kohta. Omavastutuse osa määramisel arvestatakse seda, kui tõhusaid abinõusid on omanik oma vara kaitseks rakendanud.

Hüljeste tekitatud kahju hüvitatakse kuni 5000 krooni ulatuses kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas ja rändlindude tekitatud kahju kuni 50 000 krooni ulatuses ühele isikule ühe saagiaasta kohta.

Kalakasvandusele kotka põhjustatud võimalikku kahju hinnatakse kaudselt, vastavalt kalakasvanduse lähikonnas pesitsevate kotkaste arvule. «Otsus, kas kahju hüvitatakse, tehakse kalendriaasta lõpuks, sest siis valmib kotkaste seirearuanne,» täpsustas Niittee.

Iga kalakasvandusele lähemal kui 25 km raadiuses edukalt pesitseva kalakotka paari kohta makstakse ühele kalakasvandusele hüvitist kuni 15 000 krooni aastas ning iga kalakasvandusele lähemal kui 15 km raadiuses edukalt pesitseva merikotka paari kohta 10 000 krooni aastas.

«Kalakasvandusele kotka tekitatud kahju hüvitamisel võetakse arvesse kalatiikide katmise võimalusi, mistõttu tulevad kõne alla eelkõige suurepinnalised karpkalakasvandused,» lisas Niittee.

Kahjustuse vältimiseks tehtud kulutused hüvitatakse 50 protsendi ulatuses, sealjuures ei tohi ühele isikule makstav summa ületada 50 000 krooni ühe majandusaasta kohta. Taotlus kahjustuse vältimisele tehtud kulutuse hüvitamiseks rahuldatakse, kui rakendatud vältimisabinõu on efektiivne ning kahjustuse tekkimise tõenäosust arvestades proportsionaalne.

Niittee sõnul on väga oluline määruse tagasiulatuv jõud, mis puudutab eelkõige mesinikke, põllu- ja lemmikloomaomanikke ning kalakasvatajaid, kellele on tekitatud kahju alates 1. aprillist 2007 kuni määruse jõustumiseni.

«Hundi, karu, ilvese või euroopa aaritsa tekitatud kahjustuste kohta peab olema koostatud hindamisakt ning hiljemalt jooksva aasta 31. oktoobriks tuleb looduskaitsekeskuse asukohajärgsele regioonile esitada hüvitamistaotlus,» täpsustas ta.

Kalakasvatajad, kelle katmiseks mittesobilikke tiike on külastanud kotkad, võivad samuti esitada kahe viimase suve kohta taotluse hiljemalt 31. oktoobriks.