Vene eksperdid hoiatavad kriisi eest
/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)
14. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/10/13/83214t1hf44c.jpg)
Kuigi Venemaa võimud pole siiani selgelt üleilmse majanduskriisi mõjusid tunnistanud, algas riigi trükimeedias diskussioon võimaliku surutise tagajärgede üle.
«Olen olnud kaks korda elus miljonär, 1998. aastal ning 2008. aastal, mõlemal korral lõppes asi ühtmoodi: minu aktsiad muutusid sügiseks eimillekski,» kirjutas mitme majandusväljaande peatoimetaja ning analüütikuna töötanud Leonid Beršidski eilse Komsomolskaja Pravda veergudel. Kuigi lehe internetiväljaandes on rubriik Majandus/Kriis liikunud esimeseks ning saanud silmatorkava neoonkollase raami, leiab sealt enamasti halbu uudiseid välismaalt.
Beršidski kümme soovitust kriisi tarbeks on Vene loetavaima väljaande esimeseks vihjeks, et ka Venemaa majanduses pole asjad päris korras ning üleilmne surutis hakkab peagi avaldama mõju kõigi venemaalaste olukorrale.
Sõna «kriis» ei kasuta
Kremli-meelsetes väljaannetes nagu Izvestija või Rossiskaja Gazeta on kriisile viitava sõnavara kasutus sisepoliitilise olukorra kirjeldamiseks ikka tabu. Esimene kirjutab vaid kinnisvaraostjaid tabanud raskustest hüpoteegilaenude saamisel ning teine raporteerib Vene valitsuse edukatest vastumeetmetest.
Hulk teisi üleriigilisi väljaandeid on siiski hakanud venemaalaste silmi avama. Peaminister Vladimir Putiniga nädalavahetusel lõikuspüha messil viibinud Kommersandi ajakirjanik Andrei Kolesnikov ironiseeris koguni, kuidas valitsusjuht hoidub isegi kolli nime suhu võtmast: «Sõna «kriis» ei kasuta Vladimir Vladimirovitš nähtavasti põhimõttelistel kaalutlustel, et mitte äratada monstrumit, mis nagunii juba ammu ei maga.»
Sama väljaanne kirjutas veel läinud nädalal panga Poseurobank kirjast oma kodulaenu klientidele, milles palutakse viidates muutunud majandusolukorrale maksta pangale tagasi kiiremas korras vähemalt 30 protsenti võetud laenust.
Ettevalmistused hädaks
Nädalakiri SmartMoney juhib tähelepanu, et suuri koondamisi pole veel olnud, kuid ettevõtjad on alustanud kiireid ettevalmistusi. Nii esitas Vene Kaubandus-Tööstuskoda läinud nädalal valitsusele ettepaneku lubada kompaniidel jätta töötajatele maksmata mitme kuupalga ulatuses lahkumishüvitist. Ajakiri märgib ka, et panganduse spetsialistidest tööotsijate arv töövahendusportaalides on vaid läinud nädalaga suurenenud 60 protsendi võrra.
Ajaleht Nezavissimaja Gazeta kirjutab rahandusminister Aleksei Kudrini pensionikasiinost, viidates valitsuse plaanidele paigutada pensionifondi raha väärtuse kaotanud Venemaa ettevõtete aktsiatesse. «Pole tarvis vaadelda seda kui väärtpaberite nõudluse reguleerimise meedet, see on täiesti vale siht,» kommenteeris Kudrin otsust. Tema sõnutsi võib aktsiaindeksite kosumine endisele tasemele võtta aega 3–5 aastat. Majandussurutise kestuse kohta on rahandusminister vaid nentinud, et see vältab tõenäoliselt üle kahe aasta.
Lihtrahvale Komsomolskaja Pravdas kriisi ületamise nippe jaganud Leonid Beršidski meenutas samuti, et pärast 1998. aasta jubedat langust saavutasid tema väärtpaberid endise väärtuse alles 2003ndal.