Adik Levin: tervis ei sõltu ainult ravimeist

Adik Levin Foto: Repro

Ravimitootjate liidu juhatuse esimees Akshay Mody («Viie rikkama riigi sekka – kelle arvel?» PM, 22.09) taunib valitsust, kes ei hooli rahva tervisest, kavatsedes tõsta ravimite hindu. Ta väidab, et kallid ravimid ei aita rahva tervist parandada. Täiesti õige jutt.

Loomulikult on ravimihindade tõus paljudele inimestele, kes on sunnitud kasutama ravimeid, löök allapoole vööd. Kahjuks ei sõltu tervis alati ainult ravimitest. On märkimisväärne, et juba 80ndate aastate alguses tuli Maailma Tervishoiuorganisatsioon välja märkimisväärse kontseptsiooniga, et inimese tervis sõltub 50% ulatuses tema eluviisist (tema käitumisest ja harjumustest, sh ka toitumisest), elukeskkonnast sõltub umbes 20%, pärilikest eeldustes samuti 20%, ja mis on vapustavalt tähtis, et arstiabi ja ravimite kättesaadavusest ainult 10%!

Olen veendunud, et meie põhirõhk, mis on suunatud arstiabi ja ravimite kättesaadavusele, on ainult üks osa meie tervishoiusüsteemis ja tema kättesaadavuses. Kui me kujutaks inimeste tervist piltlikult püramiidina, siis selle tipus oleks intensiivravi, erakorraline meditsiin, kroonilised haigused jne.

Kampaaniate küüsis

Paljud farmaatsiafirmad korraldavad agressiivseid reklaamikampaaniaid. Näiteks soovitatakse kasutada profülaktiliselt (tihti tehis-) vitamiine (vitamiinide kasutamine profülaktilisel eesmärgil peaks olema väga piiratud ja neid on vaja kasutada väga harva ning ettevaatlikult). Nii et terve inimene ei pea kasutama farmakoloogilisi preparaate.

Püramiidi keskmises osas on suur osa populatsioonist, kes ei vaja haiglaravi, kuid nad külastavad perearste, eriarste ja paljusid alternatiivmeditsiini spetsialiste. Nende seas on ka suur hulk patsiente, kellel uuringud ega analüüsid ei tuvasta patoloogiat, ja just nende patsientidega on arstidel alati palju probleeme. Mida nendega teha: olla või mitte olla, määrata või mitte määrata nendele farmakoloogilisi preparaate? Loomulikult on farmaatsiatööstus huvitatud võtma kõik need patsiendid oma lõa otsa. See ongi nüüdisaegse lääneliku meditsiini üks põhitees: kõik, keda võimalik, tuleb võtta farmaatsia hõlma alla.

Arvan, et 21. sajandi üks tähtsamaid probleeme on, kuidas – kas osaliselt või täielikult – vabastada inimene farmaatsia mõjust. Siit ka loomulik järeldus, et raviva meditsiini kõrval on vaja intensiivselt arendada ja toetada profülaktilist meditsiini. Kahjuks pole see poliitiliselt prioriteet, kuna tulemusi on raske oma valijatele demonstreerida.

Kergem ja tõhusam on üles ehitada üks haigla või sisse osta meditsiinilist aparatuuri. Seda potentsiaalne valija näeb ja kuuleb.

Mure rahva pärast?

Ravimitootjate mure rahva tervise pärast on positiivne ja loomulikult ravimite hinna tõus on hoop iga haigestunud inimese taskule. Arvan aga, et ravimitootjate mure on pooleldi ka selles, et peale riigi kehtestatavat hinnatõusu ei ole neil võimalik omalt poolt tõsta ravimite hindu.

Farmaatsiafirmade kasumid on head ja superhead, nii et kui ravimitootjad praeguse riigipoolse ravimite hinnatõusu foonil oleks välja tulnud ettepanekuga alandada ravimite hindu, siis võiks tõesti uskuda, et ravimitootjate mure rahva tervise pärast on tõeline.