Keskpank ennustab ligi kaheprotsendilist majanduslangust

Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt väheneb Eesti sisemajanduse kogutoodang sel aastal 1,8 protsenti ning järgmisel aastal 2,1 protsenti, uut tõusu võib aga oodata järgmise aasta lõpus või 2010. aasta alguses.

Majanduse oodatust järsema korrektsiooni põhjuseks on seni olnud eeskätt sisenõudluse kahanemine. Lisaks kinnisvaraturu kiire kasvu lõppemisele vähenes kevadel prognoositust rohkem ka eratarbimine, teatas Eesti Pank.

Seda on mõjutanud suurenenud ebakindlus, kallinenud intressimäärad ning vähenenud laenamine. Samas on välised arengutegurid muutunud viimase poolteise aasta jooksul Eesti tuleviku jaoks järjest ebasoodsamaks.

See on tingitud peamiste eksporditurgude nõrgenenud nõudlusest, kallinenud toormest ja finantskriisi mõjul maailma rahaturul tõusnud intressimääradest.

Majanduskasv taastub 2010. aastal

Eesti Panga hinnangul on majanduse uut tõusulainet oodata kas 2009. aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses. 2010. aasta keskmiseks kasvuks kujuneb 3 protsenti. Ka SEB ennustas eile, et selle ja järgmise aasta majanduskasv jääb negatiivseks ning paranemist võib oodata 2010. aastal.

Eratarbimise kasvu taastumist on keskpanga hinnangul oodata 2010. aastal, kui paraneb ka leibkondade kindlustunne, kuivõrd 2009. aastal tuleb arvestada aeglustuva palgakasvu ja suureneva töötusega.

Prognoosis eeldab Eesti Pank, et kasv Eesti peamistel eksporditurgudel päris ära ei vaibu ja maailma finantsturgudel saadakse üle vastastikusest usaldamatusest. Kui need eeldused ei täitu, tuleb olla valmis majanduse pikemaks kohanemisajaks.

Eesti Panga hinnangul on Eestis tegutsevate põhjamaade pankade finantsseisund jätkuvalt tugev nii rahvusvahelise finantskriisi kui Eesti majanduskasvu vähenemisega seotud riskidega toimetulekuks. Põhjamaade ja Eesti valitsuste astutud sammud pankade usaldusväärsuse tugevdamiseks lisavad täiendavat kindlust.

Ekspordisektor on ja jääb ka edaspidi peamiseks langustsüklit tasakaalustavaks teguriks. Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo on seni olnud tavapäraselt kiire. Paraku on majanduse jahtumine haaramas järjest suuremat hulka riike ning välisnõudluse tugi kujuneb soovitust väiksemaks, eriti 2009. aastal.

Langusest ülesaamise kiirus sõltub suuresti Eesti edukusest ekspordivõimekuse kasutamisel ja tugevdamisel. Eesti Panga hinnangul tuleb jätkata pingutusi investeeringuid toetava ärikeskkonna hoidmiseks ja parendamiseks, sealhulgas tööturu paindlikkuse suurendamiseks.

Majanduse kiirem kohandumine alandab hoogsamalt jooksevkonto puudujääki ja inflatsiooni. Eesti Panga hinnangul kahaneb jooksevkonto puudujääk sisenõudluse vähenedes järgmistel aastatel 6-7 protsendini. Tarbijahinnad tõusevad käesoleval aastal ligikaudu 11 protsenti.

Kahekohalisena püsiv inflatsioon on eelkõige põhjustatud energia ja toiduainete kallinemisest maailmaturul.

2010. aasta lõpuks võib saavutada Maastrichti infaltsioonikriteeriumi

2009. aasta inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank oma põhistsenaariumis 4,8 protsenti. Keskpanga hinnangul võib Eesti inflatsioon 2010. aasta lõpus jõuda Maastrichti inflatsioonikriteeriumi lähedale. Kriteeriumi täitmiseks on tähtis hindu mõjutavate administratiivsete meetmete ajastamine.

Majanduslangusele omaselt kujuneb valitsussektori kulude kasv käesoleval ja järgmisel aastal kiiremaks kui erasektoris ning edestab oodatavat tulude kasvu. Eesti Panga hinnangul on riigi koondeelarve 2008. ja 2009. aastal puudujäägis, kuid tänu eelmistel aastatel kogutud reservidele jääb avaliku sektori võla kasv minimaalseks.

Praeguses majandusolukorras on eelarve puudujääk põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui see on ajutine ja mõõdukas ega ohusta Eesti majanduse usaldusväärsust ja euro võimalikult kiiret kasutuselevõttu.

Arvestades suurt ebamäärasust meid ümbritsevas keskkonnas, peab valitsus keskpanga hinnangul olema valmis astuma samme eelarve tasakaalu parandamiseks ning Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit ületava puudujäägi vältimiseks.

Majanduse edasise arengu ja riigi rahanduse stabiilsuse tagamiseks tuleb Eesti Panga hinnangul võimalikult kiiresti välja töötada uus eelarvestrateegia. Uus strateegia peaks keskmises perspektiivis tagama nii riigireservide kui ka prioriteetsete kulude kavakindla kasvu ning seeläbi hoidma eelarvepoliitika pikaajalist jätkusuutlikkust. Võtmetähtsusega on selle kontekstis 2010. aasta eelarvekava ettevalmistamine.