Eesti majanduses valitseb teadmatus

Eesti Panga asepresident Märten Ross tunnistas prognoosi tutvustades, et teadmatust on seekord rohkem kui tavaliselt, aga ennustuse tulemuses midagi uut ei ole. «See, et majanduskasv püsib negatiivne sel ja ka järgmisel aastal, ei ole kellelegi üllatus,» tõdes ta.

Rossi sõnul võib järgmise aasta teisel poolel väliskeskkond n-ö taastuma hakata. «Kasvu mõttes soodsam võiks olla 2010. aasta,» pakkus Ross. Seda juhul, kui vähenevad ebakõlad palkade ja tootlikkuse vahel.

Muutuste aeg

Kuigi väljastpoolt ähvardavad ohud on paratamatud, on keskpanga presidendi Andres Lipstoki sõnul Eestil käes aeg edasi minna majanduse ümberkorraldamisega. Suurimaks ohuks on valmisoleku puudumine.

«Ehk kui meie valitsejad ja ärisektor ei taba tsükli pöördumise hetke ära ega kasuta võimalust, mida 2009. aasta pakub. Kui näiteks lükatakse ümberkorraldused edasi,» sõnas Lipstok.

Lipstok leidis, et juba praegu peaks tegema ettevalmistusi majanduskasvu taastamiseks. «Erasektori kohta on kõrvaltvaatajal keeruline öelda, kas nad tunnetavad seda valmisolekut või mitte,» arutles Lipstok.

Üks on tema sõnul selge: kõik seni siseturule orienteeritud ettevõtted peavad vaatama nüüd kaugemale. «Siseturg ei kao muidugi ära, aga eksport peab olema esmane, selleks on vaja igal ettevõtjal teha palju muudatusi.»

Avalikus sektoris ei ole Lipstoki väitel samuti näha, et kõik antud lubadused oleks saanud selged ajakavad. «Loomulikult on meil tihe side valitsuse ja rahandusministriga,» kinnitas Lipstok. «Ütlen nii, et jutus on nad selleks valmis, aga jutt peab saama väga kiiresti väljundi, milleks on seadusemuudatused. Niikaua kui need ei ole laual, on see paraku ainult jutt.»

Eesti Panga prognoosi täitumine tähendaks ka seda, et riigieelarve puudujäägi katmiseks tuleb kasutada reserve. Kui suurt erinevust tähendaks see rahalises mõttes võrreldes praeguse,  majanduskasvu ootuses tehtud eelarvega, ei osanud rahandusministeerium eile öelda.

Minister Ivari Padar tunnistas, et tuleva aasta majanduskasv ei küüni tõesti 2,6 protsendini. Uus kulude kärpimine ei tule aga kõne alla. «Kui ka tulude laekumise osas täit kindlust ei ole, peame arvestama, et riigi kulusid lõputult kokku hoida võimalik ei ole,» nentis Padar.

Inflatsioon aeglustub

Padari sõnul ei saa riik maailmamajanduse arengute tõttu niigi keerulises olukorras omalt poolt ebakindlust süstida ja eelarveprojektis olevaid kulutusi pidevalt muuta. «Vajaduse korral on meil aga tuleval aastal kulutusi võimalik finantseerida ka reservidest,» tõdes ta.

Keskpanga hinnangul näitab prognoos siiski ka positiivset: kui inflatsioonitase on sel aastal endiselt üle kümne protsendi, siis järgmisel aastal võib oodata tugevat langust.

Inflatsiooni vähenemine lubab Lipstoki sõnul hakata Eestil taas mõtlema Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmisele ja euro tulekule. «See on tore perspektiiv ja see peaks saama meie kõigi suureks eesmärgiks,» rõhutas Lipstok.

Kommentaar

Enn Veskimägi
tööandjate keskliidu volikogu juht, Standardi juht

Muudatused on juba alanud ja käivad – vähemalt niipalju, kui mina tean. Langus hakkas ju peale juba eelmise aasta keskel ja kõik märgid näitasid, et me sel sügisel sellisesse olukorda jõuame.

Kuid eri valdkondades on tagasilöögid olnud eri ajal: IT-vallas läheb endiselt hästi, kinnisvaraäri sai löögi juba tükk aega tagasi.

Paraku oli minule üllatus see, et valitsus ikkagi prognoosis eelarvet 2,6-protsendilise majanduskasvu põhjal.

Nii et tahaks näha, kuidas avalik sektor Eesti Panga langusprognoosile reageerib. Seda ma ei usu, et avalikus sektoris pole enam võimalik kulusid kärpida. See on puhtalt tahtmise küsimus.

Jutt õhukesest riigist on minu jaoks müüt. Kõik ettevõtjad tõmbavad praegu kulusid kokku.