Nutikas näitus: e-posti vedavad teod, hiigeltelefon ja wifi-pikksilm

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kumu seni suurim ja kalleim interaktiivne meediakunsti näitus «gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur» ärgitab inimesi korraks aega maha võtma ja mõtisklema, mida tähendab pidevalt online-võrgus elamine.

Näitus annab võimaluse kunstiprojektides aktiivselt kaasa lüüa ning kogeda linnaruumi hoopis teistmoodi kui oleme harjunud.

Näituse asekuraator Ragne Nukk rääkis Postimees.ee´le, et arvutid ja mobiilitelefonid on saanud lahutamatuks osaks meie elust ja seda 28 Euroopa kunstnikku lahti mõtestavadki. «Me elame täiesti uues maailmas, mis on viimase 20 aastaga radikaalselt muutunud,» märkis Nukk.

Kokku on näitusel 28 Euroopa kunstnikku 29 tööga 16 erinevast riigist, kusjuures pooled ehk 14 tööd on täiesti uued, mis on tehtud spetsiaalselt «gatewaysi» jaoks. Eestlased on näitusel esindatud kolme projektiga. Põnevaid töid on kuhjaga ning paljud neist ammutavad infot reaalajas internetist.

Üks populaarsemaid projekte on Nuki kinnitusel inglaste «Tõeline tigupost», kus kiibistatud teod kannavad laiali e-kirju. Inimene saab arvutis spetsiaalse veebilehe kaudu sisestada sõnumi, enda ja kirjasaaja meiliaadressi ning see info saadetakse teo kiibile, mille elukas kannab enda suva järgi kohale. Kui me oleme harjunud, et e-kirjad lähevad tavaliselt kohale ühe klikiga, siis tigudel võib see aega võtta tunde või isegi nädalaid.

Suurt menu võib ennustada ka elektromagnetlainete kuulamisele. Selleks tuleb minna Rotermanni kvartalisse Tallinn2011 infokeskusesse ja laenutada kõrvaklapid, millega saab linnas ringi jalutada ja kuulata, millist häält teevad näiteks elektriliinid, liftid, pangaautomaadid, arvutid, turvaväravad, teleekraanid jne. Nuki sõnul viidi see osa näitusest kesklinna väga lihtsalt põhjusel – Kadriorus on lihtsalt liiga vaikne. «Kesklinnas spetsiaalsete kõrvaklappidega ringi jalutades inimene adub, millise müra keskel me tegelikult elame,» nentis ta.

Näituse raames on Kumust väljapoole viidud veel paar projekti: Radissoni katuseterrassil saab pikksilmaga Tallinna peale vaadata ja näha, kus asuvad wifi-võrgud ja kui palju neid on ning Kumu külje alla Valge tänava ja Lasnamäe kanali ristumiskohta on üles pandud kuuemeetrine Google Mapsi marker, mis tähistab virtuaalse ja reaalse ruumi kattumist.

Kumus saab veel 2,2-meetrise mobiiltelefoniga oma lähedastele või sõpradele helistada, kusjuures kõne on kuulda üle kogu muuseumi. «Siin on autor võtnud ja mobiili olemuse pahupidi keeranud – kui me oleme harjunud, et mobiil on väike ja intiimne ja keegi vestlusi pealt ei kuule, siis nüüd on kõik vastupidi,» rääkis Nukk.

Eesti kunstnikud Karel Koplimets ja Ivar Veermäe pakuvad külastajatele manipuleerimiseks fotosid Tallinna tänavatest. Autorid on fotodel kõik linnapildis näha olevad reklaamid ära kustutanud ja kutsuvad inimesi üles linnaruumi taas enda valdusse tagasi võtma ja ise laserpointeri abil fotodele midagi tähenduslikku joonistama.

Timo Tootsi «Memopol 2», mille esimene versioon oli väljas eelmisel aastal Hobusepea galeriis, on Kumus saanud kolmekordsed mõõtmed. Tegemist on äärmiselt keerulise masinavärgiga, mis töötab ID-kaardi abil ja kaardistab inimese sotsiaalset infovälja. Inimene sisestab masinasse oma ID-kaardi ning masin otsib läbi X-tee internetist tema kohta kõikvõimalikke andmeid ja kuvab need siis suurele ekraanile. Masin kogub andmeid nii riiklikest infosüsteemidest kui ka sotsiaalvõrgustikest ja tulemused on hämmastavad: infot võib leida nii inimese juhilubade, tähtkuju, populaarsuse, perekonnaseisu, kriminaalkaristuste kui veel väga palju muu kohta.

Ragne Nuki sõnul avati näitus ametlikult alles neljapäeval, kuid juba praegu on nad saanud tohutu menu osaliseks. Ja kindlasti ka asja eest – nii mastaapset näitust pole Kumus veel olnud ning 400 000 eurot maksma läinud projekt peab end õigustama.

Näitust on avatud kuni 25. septembrini ning see sai teoks tihedas koostöös Goethe Instituudiga, olles Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 ametliku programmi üks tähtsündmusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles