/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2008/02/11/18000t1hbd7c.jpg)
Venemaale valmistab sügavat muret julgeolekuoht, mida neile kujutab Ämari õhuväebaasi väljaehitamine NATO hävitajatele kõlblikuks maandumispaigaks, teatas möödunud nädalal üsna ootamatult välisministeeriumisse sisse marssinud suursaadik Nikolai Uspenski.
Vaid paaripäevase etteteatamisega ministeeriumile külla saabunud Uspenskile valmistasid piirkonna stabiilsuse ja Venemaa julgeoleku seisukohast muret nii remont Eesti ainsas õhuväebaasis kui ka muude NATOga seotud infrastruktuuride korrastamine siinmail ning Põhja-Atlandi alliansi laienemine kui selline.
Välisministeeriumi esindajad omakorda julgustasid suursaadikut üsna lühidalt ja konkreetselt: muret pole vaja tunda, see on puhtalt Eesti siseasi, mida me siin ehitame-remondime. Asjatundjate hinnangul võrdus Uspenski samm umbes samaga, kui Eesti suursaadik läheks Moskvas sealsesse välisministeeriumi ja nõuaks Pihkva diviisi piiri äärest minema viimist.
Üsna sama hingetõmbega kinnitas suursaadik Uspenski välisministeeriumis ühtlasi seda, et Venemaa on ka ise lääneriik ja NATOga heades suhetes. Näiteks teeb alliansiga koostööd Afganistanis. NATO on aga enamikus valdkondades suhted Moskvaga pärast augustisõda külmutanud.
Väidetavalt polnud Uspenski neljapäevane üllatusvisiit välisministeeriumisse sugugi ainulaadne. Samasuguse eesmärgiga külaskäike olla hiljuti teinud ka tema Riias ja Vilniuses resideerivad kolleegid Läti ja Leedu välisministeeriumisse.
Omapärase paradoksina kinnitas Venemaa välisminister Sergei Lavrov ju pühapäeval pärast kohtumist USA kolleegi Condoleezza Rice’iga, et see, kui Venemaa viib Poola ja Leedu vahele Iskander-tüüpi rakette, on nende siseasi. «Mina ei arva, et see puudutaks kuidagi USAd, kui Venemaa paigutab oma raketikomplekse oma territooriumile,» vahendas Lavrovi sõnu läbi Interfaxi BNS.
Uspenskile muret valmistanud Ämari lennuväebaas on praegu remondis. Aastaks 2011 peaks see olema võimeline vastu võtma kuni 12 hävituslennukit, 2012. aastal aga kuni 20 transpordilennukit, 2000 inimest ja 1000 tonni varustust ööpäevas. Pärast Ämari lennuvälja valmimist võiksid Balti riikide õhuturvet tagavad NATO lennukid paikneda ka Eestis.