Kolm aastat Estonia laevahukku uurinud Kari Lehtola kinnitab ajalehele Helsingin Sanomat, et tema jaoks pole selle õnnetuse kohta enam ühtegi vastuseta küsimust.
Lehtola: Estonia huku põhiküsimused on saanud vastuse
12. november 2008, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome meedias kerkis 852 inimelu nõudnud Estonia laevaõnnetus esile kirjanik Ilkka Remese uudisteose «Pyörre» tõttu.
«Ebaselge raamat. Keskel hakati veel etteheiteid tegema, nagu oleks soome uurijad liikunud Rootsi luureteenistuse kannul ja et aitasime varjata relvavedudega seotud üksikasju,» kommenteeris Estonia huku uurimiskomisjoni kuulunud soomlane.
Aastate jooksul on ta kuulnud palju erinevaid vandenõuteooriaid Estonia uppumisest. Lehtola on nende absurdsust põhjendanud enam kui 14 aasta jooksul sadu kordi tänavatel ja ka rongi restoranvagunites.
«Võib-olla on nii, et teooriate püstitamine on mõne inimese jaoks leinamise viis. Inimesel on katastroofide puhul suur vajadus leida üles süüdlane,» arutles ta.
«Kole on see, et lein tähendab mõne jaoks äri. Pärast Estonia õnnetust tehti ohvrite perekondade toetuskomiteede rahadega eraviisilisi Estonia-uuringuid. Nende kokkuvõte oli see, et privaatsed uuringud olid täielik bluff.»
«Aastate jooksul on väidetud, et Estonia pardal oli narkootikume, tuumarelvi, relvade prototüüpe, lõhkeaineid, konteineritäis kurdi põgenikke....Ja relvi oligi mõnikord laevaga veetud,» rääkis ta.
«Mind on lohutanud teave, et isegi kui laevas oleks olnud dünamiidilastiga kaubaauto ja see oleks õhku lastud, ei seleta see ära, miks visiiri lukustussüsteem purunes nn aeglase väsimise pärast,» rääkis ta ajalehele Helsingin Sanomat antud intervjuus.
Estonia uppus 28. septembril 1994 teel Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal. Õnnetusest pääses eluga 137.