/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2008/08/18/66489t1hcb89.jpg)
Siiani on suuresti olnud nii, et iga Euroopa Liidu riik vaatab ise, kuidas ja millisest riigist ta end energiaga varustab. Euroopa Komisjon tuli välja energiastrateegiaga, mille sisu lihtsustatult kokku võttes oleks selline, et liidu liikmesriigid oleksid kõik ühendatud ühtsesse energiavõrku ning ühiselt püütakse energiatarbimist kontrolli all hoida.
Eestile ja Baltimaadele oleks sellest esialgu veel plaanist väga suur kasu. Juhul kui näiteks keerab Venemaa gaasi kinni või hakkab selle eest ebamõistlikult kõrget hinda küsima, aitavad teised ühisesse energiavõrku kuulujad hädasolijat.
Kuigi strateegia reaalne elluviimine nõuab veel aastaid, on oluline, et see ei takerduks mõne riigi omahuvide taha. Mis puudutab komisjoni plaani taastuvenergia osa, siis selles suhtes on Eestis koguni üks eesrindlik näide. Suvel kirjutas Postimees riigi kagunurgas käimasolevast Setomaa taastuvenergeetika ambitsioonikast projektist, mis väikese riigi äärealal on juba pikemat aega keskendunud eile Brüsselis loetletud eesmärkidele ning väärib seetõttu kindlasti ka vabariigi valitsuse suuremat tähelepanu.