/nginx/o/2008/11/18/95037t1h0d2b.jpg)
Kirjastuselt Tänapäev on ilmunud mitu uut eestikeelset algupärandit, mille autorite nimed laiemale lugejaskonnale seni veel tundmata. Põhjuseks lõppenud romaanivõistlus ja selle viljad. Selles artiklis ei vaadelda esikolmikut (mis leiab kindlasti isegi piisavat kajastamist), vaid valikut äramärgitud ja trükiloa saanud töödest.
Raamatute valik pole artikli autori subjektiivne eelistus, vaid ülejäänuid pole lihtsalt veel lugeda jõudnud. Kuuest äramärgitud tööst puudutab see artikkel kolme: Siiri Laidla «Lihtne lugu ehk Senta suvepuhkus», Egon Ilisson «Isased» ja Tuule Lind «Pööratud kuu».
Lastekirjanikuna tuntust kogunud Siiri Laidla romaan «Lihtne lugu ehk Senta suvepuhkus» räägib hoiatava loo sellest, kui lihtsalt võib laiali laguneda traditsiooniline pereelu. Senta on kuldses keskeas tüsedapoolne pereema, ametilt lasteaia kasvataja. Ta hoiab elamise korras, peseb pesu ning küpsetab pirukaid.
Kõik on väliselt korras, kuid rida pöördelisi episoode lõhuvad romaani seni rahuliku hingamise. Intsest, abieluvälised intiimsuhted, ema surm, suhtlemisraskused teismelise tütrega, kummitused minevikust ning terviseprobleemid asetavad Senta situatsiooni, millest endise elu juurde naasmine osutub raskeks, kuid mitte võimatuks. Pirukad tõusevad selles jutustuses otsekui turvalise ja perekeskse elu sümboliks.
«Senta suvepuhkus» on heas mõttes traditsiooniline realistlik eesti romaan, mille alapealkirjad «Leitsak», «Udu» ja «Leebe tuul» peegeldavad nii muutlikku Eesti suveilma kui tegelaste hingeheitlusi.
Romaani keel on ladus, ühtse stiiliga ja kaasakiskuv. Autor ei eputa oma tekstuaalsete võimetega, esikohal on jutustatava loo võimalikult selge edasiandmine. Ajaliselt kulgeb romaani tegevus lähiminevikus. Kõrvalpõigetena esitatud tegelaste sisemonoloogid ja mõningane teadvusevool avavad lugejale teksti sügavama tähenduse. Elu ei halasta kellelegi ja saladusteta inimest pole olemas. On ainult tänane päev ja lootus paremale homsele.
Egon Ilissoni romaani «Isased» tegevus leiab aset nüüdisaegses Eestis. Peategelaseks on üliõpilase staatusega Manfred, kelle maailmavaade ja ümbritsevasse ühiskonda suhtumine on lausa ohtlikult välja arenenud. Haaratuna äkkideest leida üles oma isa, keda ta kunagi näinud pole, loobub noormees senisest elust. Ta jätab maha oma tüdruksõbra ja katkestab kontaktid lähedastega.
Kahekümneaastase Manfredi kulgemist mööda Eesti linnu võiks võrrelda Odysseuse rännakutega. Ette tuleb seiklusi, kirge, seesmisi võitlusi ja eksistentsiaalseid olukordi.
Romaani «Isased» kaudu annab autor oma hinnangu tänapäeva Eesti ühiskonnale ja inimsuhetele üldiselt. Ilissoni Eesti on täis tühikargajaid, tõusikuid ja wannabe’sid. Ihalemine moodsa, postmodernistliku ühiskonna järele on inimesest teinud tarbeeseme.
Naised on peategelase seisukohast justkui ahvatlevad pakendid kusagil supermarketis. Kui pakend on avatud ja selle sisu tühjaks ammutatud, jäetakse see tänavale vedelema. Autor kritiseerib teravalt ideaalideta ja huvideta noori, kelle ainsaks sooviks on tarbida meeletus koguses alkoholi ja muid mõnuaineid, et seejärel kiiresti, lausa hüsteeriliselt, leida endale partner, kelle järgmiseks päevaks unustada võib.
Ilisson on suurepärane karakterite kujutaja. Näiliselt juhuslike kirjeldustega loob ta lugeja teadvusesse vaadeldava tegelase piirjooned, olemuse ja iseloomu. Õnnestunumaks on kahtlemata Manfredi arvatav isa Artur Lumi, naistegelased on veidi skemaatilisemad.
Lugeja teadvuses tekivad elavad mälupildid, mis lasevad raamatut nautida kui tegevusrohket filmi. Lihtsalt öeldes on tegemist tekstiga, mis «haarab». Ilissoni «Isased» on romaan täis avameelseid seksistseene ja erootilisi unistusi.
Pseudonüümi Tuule Lind all avaldatud romaan «Pööratud kuu» tegevus algab aastal 1991 ja lõpeb 2005, kõneledes murdelisest ajalõigust Eesti ühiskonnas – omariiklusest ja Eesti kroonist.
Tegevuspaigaks on anonüümne Eesti väikelinn. Kolme lapse ema Aide, kes kannatab alkoholiprobleemide käes, ei leia oma mehelt toetust ja mõistmist. Tema ellu saabub uus tutvus, kõrvalmajas elav Teresa. Naiste vahel puhkevad tunded, mis senise elukorralduse segi paiskavad. Omasooihalus osutub Eesti murdelises ühiskonnas taunimisväärseks.
Aide abielu puruneb ja senine sõprade ring tõmbub kokku. Suhe muutub ebanormaal-seks, kui lugejale avaneb Teresa seesmine olemus. Lastekodu kasvandikuna ei väärtusta ta pereelu ja ema-laste suhteid. Aide satub kahe tule vahele – Teresa on laste peale armukade ja sellepärast kannatab Aide koduvägivalla ja psühholoogilise terrori all.
Selles olukorras lahendust leidmata langeb peategelane üha sügavamasse sisemisse kriisi. Sellega kaasneb sagedasem alkoholi tarvitamine. Teresa enesekehtestamine muutub äärmuslikuks ja hullumeelseks. Aide ja lapsed kardavad ja vihkavad teda, kuid Aide suutmatusest see piinarikkaks muutunud suhe lõpetada, talutakse sissetunginu omavoli ja õudus venib aastatepikkuseks.
Armastus on mõistuseväline, kusagilt kõrvalt inimesse tungiv deemon, millega pole inimesel jõudu võidelda. Sellise kire ohvriks sattunud indiviid muutub uuele objektile pühendudes ükskõikseks kõige suhtes, mis varem oli tähtis ja kallis. Sügavas sisemuses teab Aide algusest peale, et tema käitumine oma pere suhtes on õigustamatu ja egoistlik.
Vaadeldud teoste põhjal võib öelda, et eesti nüüdisaegne romaan on päevakajaline, igapäevaseid olme- ja suhteprobleeme analüüsiv ja kohati teravalt kritiseeriv. Niisiis pole tegemist kerge meelelahutusega, mil loetu järgmiseks päevaks unustatakse. Kõigil neil uutel autoritel on öelda oma kindel sõna, arvamus tänapäeva Eesti elukorralduse kohta, ja sellega tuleb arvestada.
Uued romaanid
Siiri Laidla
«Lihtne lugu ehk Senta suvepuhkus»
Tänapäev, 2008
Egon Ilisson
«Isased»
Tänapäev, 2008
Tuule Lind
«Pööratud kuu»
Tänapäev, 2008