Täna riigikogus 90 poolthäälega vastuvõetud saneerimisseadus on alternatiiviks senisele pankrotimentlusele ja peaks võimaldama nii mõnegi ettevõtte sälitada.
Täna riigikogus 90 poolthäälega vastuvõetud saneerimisseadus on alternatiiviks senisele pankrotimentlusele ja peaks võimaldama nii mõnegi ettevõtte sälitada.
«Uue saneerimismenetluse abil on võimalik vähendada raskustesse sattunud ettevõtete likvideerimist ning jätkata nende tegevust,» selgitas justiitsministeeriumi nõunik Indrek Niklus.
Ta lisas, et tänases majanduse olukorras on see igati aktuaalne, kuna aitab rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses ning säilitada töökohti.
Niklus möönis, et ka pankrotimenetluse raames on võimalik sõlmida kompromiss, kuid tegelikkuses õnnestub makseraskustesse sattunud firma säilitamine väga harva.
Nikluse sõnul toodi justiitsministeeriumis 2006. aastal välja töötatud ettevõtja õiguse tegevuskavas muu hulgas välja, et oma majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks vajab Eesti maksejõuetusõigus pankrotimenetluse kõrvale alternatiivi.
Ta rõhutas, et saneerimismenetlus ei ole suunatud püsivalt maksejõuetute ettevõtjate majandusliku olukorra päästmisele, sest nemad peavad järgima seadusest tulenevat kohustust ja esitama avalduse pankrotimenetluse algatamiseks.
Saneerimismenetlus algab oma firmat saneerida sooviva isiku avaldusest. Kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab ettevõtte taas kasumlikuks muuta, algatab kohus avalduse peale saneerimismenetluse ning määrab saneerimisnõustaja. Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kohtule kinnitamiseks saneerimiskava.
Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded.
Kohtulikult kinnitatud saneerimiskava on võlgnikule täitmiseks kohustuslik. Saneerimismenetlus lõppeb, kui saneerimiskava on kohaselt täidetud.
Mõned päevad tagasi käis Reformierakond välja seitse sammu, mis peavad viima Eesti uue majanduskasvuni, kusjuures üheks eesmärgiks oli ka saneerimisseaduse vastuvõtmine nii kiiresti kui võimalik.
Reformierakondlase Hanno Pevkuri sõnul on väga positiivne, et riigikogu suutis reageerida raskes majandusolukorras väga kiiresti ja tuua saneerimisseaduse jõustumise esialgu planeeritust pool aastat varasemaks.