Euroliidu majandus kukub sel aastal 1,8 protsenti

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide lipud Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa Liidu 2009.-2010. aasta vaheprognoosi järgi on oodata majanduskasvu aeglustumist, 2009. aasta lõpuks olukord aga paraneb.

Eeldatavalt väheneb sisemajanduse koguprodukti (SKP) juurdekasv Euroopa Liidus 2009. aastal umbes 1,8 protsenti, paranedes 2010. aastal mõõdukalt 0,5 protsendini, on kirjas täna avaldatud prognoosis.

See tuleneb süvenenud finantskriisi mõjust reaalmajandusele, sellega seotud ülemaailmsest majanduslangusest, mis avaldub maailmakaubanduse ja tootmise käibe märkimisväärses vähenemises ning mõnes riigis eluasemeturul tehtavates korrektsioonides.

Valitsemissektori kulud ja riiklikud investeeringud parandavad siiski olukorda. Eratarbimist elavdab ka inflatsioonisurve vähenemine.

Alates 2008. aasta augustist välja kuulutatud täiendavad fiskaalmeetmed piiravad SKP kasvu vähenemist sel aastal umbes 0,75 protsendipunkti. Tõsine majanduslangus mõjutab prognoosiperioodil märkimisväärselt tööhõivet ja avaliku sektori rahandust.

«Finantsturgude stabiliseerimise meetmed, rahanduspoliitika leevendamine ja majanduse taastamiskavad aitavad meil pidurdada sel aastal majanduse allakäiku ja luua tingimused järk-järguliseks taastumiseks aasta lõpupoole,» rääkis majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquín Almunia.

Tema sõnul on esmatähtis muuta need meetmed tõhusaks: parandada krediidivoogusid mõistliku hinnaga ja rakendada kiiresti fiskaalstiimulite pakette, et soodustada investeeringuid ja eratarbimist.

«Usalduse suurendamiseks on oluline, et liikmesriigid võtaksid kindla kohustuse tulla avaliku sektori rahanduse langusest välja niipea, kui oleme taastanud normaalse majandusolukorra, et tagada keskpikas ja pikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkus,» rääkis Almunia.

Eestis on 2009. aastal oodata majanduskriisi süvenemist, sisemajanduse koguprodukt (SKP) peaks prognoosi järgi jääma 2008. aastaga võrreldes 4,7 protsendiga miinusesse ja seda kodumaise nõudluse vähenemise tõttu.

Mõõdukat ehk 1,2-protsendilist SKP juurdekasvu võib Eestis oodata 2010. aastal, mil aeglustunud inflatsioonitempo peaks tugevdama tarbija usaldust ja välismaine nõudlus peaks ootuste järgi hakkama paranema.

2009. aastaks ennustatakse Eestile ekspordi 1,6-protsendilist ja impordi 3,2-protsendilist vähenemist. 2010. aastal peaks eksport aga suurenema 1,5 ja import 0,5 protsenti.

Vastavalt vaheprognoosile langes majanduskasv 2008. aastal hinnanguliselt nii ELis kui ka euroalal umbes 1 protsent (2007. aastal pisut vähem kui 3 protsenti).

Eeldatakse, et 2009. aastal langeb SKP järsult - umbes 1,8 protsenti ELis ja 1,9 protsenti euroalal, enne kui taastub 2010. aastal umbes 0,5 protsenti.

Eeldatavalt vähenes majandustegevus kogu maailmas 2008. aasta viimases kvartalis märkimisväärselt. Viimastes uuringuandmetes ja tellimustes kajastunud langus näitab muu hulgas, et lähiajal selline olukord püsib.

Majanduslangus osutub arvatavasti laiaulatuslikuks ja sellel on negatiivne doominoefekt, mis üha tõsisemalt mõjutab kiiresti areneva majandusega riike, on kirjas aruandes.

Aastaks 2009 nähakse ette, et SKP kasv kogu maailmas aeglustub ja see saab olema vaid 0,5 protsenti (aastal 2008 oli see 3,3 protsenti ja aastatel 2004-2007 oli keskmine näitaja 5 protsenti).

Alates 2009. aasta teisest poolest hakkab ülemaailmne majanduskasv eeldatavalt järk-järgult, kuid mõõdukalt suurenema, kuna olukord finantsturgudel paraneb ja makromajandusliku poliitika leevenemise mõju (eelkõige USAs) hoogustub.

Ülemaailmne SKP kasv on 2010. aastal eeldatavalt umbes 2,75 protsenti.

2008. aasta kolmandas kvartalis langes SKP 0,2 protsenti nii euroalal kui ka ELis. See näitab, et euroala koges oma esimest tehnilist langust, kui SKP vähenes kahe järjestikuse kvartali jooksul.

Sektoreid ja riike käsitlevates uuringuandmetes peegelduva jätkuva madalseisu ning muude oluliste näitajate märkimisväärse halvenemise põhjal IV kvartalis võib öelda, et selle aasta esimesel poolel SKP vähenemine jätkub.

Majanduslangus mõjutab tõenäoliselt kõiki riike, kuna selles mängivad oma rolli nii finantskriis, ülemaailmne tsükkel kui ka mõnes riigis kinnisvarakriis. Nii era- kui ka välisnõudluse vähenemine mõjutab arvatavasti oluliselt SKP kasvu ning olukorda võivad parandada ainult valitsemissektori kulud ja riiklikud investeeringud.

Majanduskasvu põhimootoriks olnud erainvesteeringute maht on eriti järsult kukkumas tootmisvõimsuse rakendusastme märkimisväärse languse, majanduslike väljavaadete halvenemise ja rangemate rahastamistingimuste tõttu.

Tööjõuturu olukord hakkas halvenema enamikus liikmesriikides 2008. aastal. Tööhõive kasv, mis reageeris SKP kasvu muutustele teatava viivitusega, langeb sel aastal eeldatavalt ning töökohtade arv ELis väheneb 3,5 miljoni võrra.

Selle tulemusel suureneb töötuse määr ELis 2009. aastal arvatavasti kuni 8,75 protsendini (ja euroalal 9,25 protsendini) ja suureneb veelgi ka 2010. aastal.

Töötuse määr, mis 2008. aastal kerkis Eestis 5,8 protsendini, jätkab ülespoole liikumist ka järgmise kahe aasta jooksul. Vahearuande järgi on 2009. aastal oodata töötuse kerkimist 8,8 ja 2010. aastal 9,7 protsendini.

Euroopa Liidus tervikuna mõjutavad halvenenud väljavaated eeldatavasti ka avaliku sektori rahandust, kuna võrreldes eelmiste aastatega tulud hoopis vähenevad, kasv ei ole enam nii maksupõhine ja liikmesriikide poolt vastuvõetud ja/või teatatud olulised lisameetmed avaldavad samuti mõju (mis tähendas kõnealuse prognoosi tegemise ajal umbes 1 protsent SKPst ELis aastal 2009).

Valitsemissektori eelarve puudujääk seetõttu sel aastal ELis eeldatavalt kahekordistub (4,25 protsenti aastal 2009 ning umbes 1,75 kuni 4 protsenti euroalal).

Inflatsioonisurve väheneb prognooside järgi kiiresti. Toorainehindade järsk tõus, mille tõttu inflatsioon saavutas 2008. aasta suvel tipptaseme, on sellest ajast alates kiiresti vastupidises suunas liikunud, mida on mõjutanud ELi majanduskasvu ja ülemaailmse majanduse väljavaadete kiire nõrgenemine ning tööjõuturgude olukorra halvenemine.

Nimetatud tegurid toovad kaasa inflatsiooniprognooside märkimisväärse allapoole korrigeerimise võrreldes sügiseste prognoosidega.

Tarbijahinna inflatsioon langeb ELis eeldatavalt 2008. aasta 3,7 protsendilt (3,3 protsenti euroalal) 1,2 protsendile (1,0 protsent euroalal) 2009. aastal ja veidi alla 2 protsendi 2010. aastal mõlemas piirkonnas.

Täna avaldatud prognoos põhineb ebamäärastel oletustel, kuna maailma majandus seisab silmitsi suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda.

Majanduskasvu prognoosidega seotud riskid on tasakaalus. Negatiivsed riskid on eelkõige seotud finantskriisi mõjuga (kaasa arvatud kinnisvarasektoris) ning majanduse finants- ja reaalsektori vahelise negatiivse sõltuvusahela tõsidusega.

Teisalt võib majanduskasv olla oodatust suurem, kui eelarvepaketid taastavad muu hulgas investorite ja tarbijate usalduse loodetust kiiremini, on kirjas vaheprognoosis.

Inflatsiooniprognoosidega seotud riskid tunduvad samuti olevat tasakaalus, arvestades toorainehindade muutusi ja ülemaailmsete majandusprognooside halvenemist.

Kogu vaheprognoosi näeb internetis.